Tallinna linn tutvustas täna Linnahalli ümbritseva mereala uut visiooni, mille avaliku arutelu järel soovib linn jõuda detailplaneeringu ning investorite kaasamiseni ideelahenduse teostuseks. Alale planeeritakse avalikke hooneid, kaubandus- ja teenindus pindu, büroopindu ja hotelle. Kontseptsioon hõlmab endas kas Linnahalli täielikku rekonstrueerimist või uue ehitamist.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna linnaehituslik eesmärk uue linnaruumi, rohealade ja ühistranspordi abil mere ühendamine vanalinna ja kesklinnaga. „Merejoon peaks olema linnale avatud ja aktiivses dialoogis linnaga ja ideaalis saaks jalutada katkematult promenaadil Piritalt Paljassaareni. Linnahalli idee oli olla mereni viiv sild, kuid sel võib olla laiem visioon – vanalinna avamine merele. Uue nägemuse kohaselt ei vii mereni üks objekt, vaid linn tervikuna avaliku ruumi ja tänavavõrguga,“ ütles Kõlvart.
Mereala visiooni eesmärk on uue avaliku ruumi kujundamine, mille keskmes on uus Linnahall, raamatukogu, pargid, veesilmad ja purskkaevud. Visioon pakub Kalasadama ja Vanasadama vahelisele alale tervikliku käsitluse inimmõõtmelisest linnaruumist. Viis kesklinna tänavat pikeneks mereni, mereääre ja Vanalinna ühendamisel saaks muuhulgas Mere puiestee uue ruumijaotuse. Ka bastionaalvöönd jõuaks mereni ja tekiks neli eriilmelist parki. Tallinna väärtust – pikka rannajoont – võimendaks madal merega ühendatud kanal, mis tooks vee linna südamesse. Alale on kavandatud põhiliselt 6-korruselised hooned, mille esimestele korrustele on mõeldud äripinnad, galeriid või muuks avalikuks kasutuseks mõeldud ruumid. Suurima avaliku hoonena on alale planeeritud kontserdimaja ja konverentsikeskus, mis oleks samuti jalutatava katusega, avades vaated merele ja linnale. Lisaks on alale planeeritud uus raamatukoguhoone. Asum ühendatakse ülelinnalise ühistranspordivõrguga.
„Linna praegune mereala visioon on lähtekoht edaspidiseks aruteluks ja kutse diskussioonile. Selles arutelus kutsutakse osalema arhitekte, linnaruumi eksperte, arendajaid ja linlasi. Selleni, milliseks Linnahalli uus lahendus reaalselt kujuneb, on võimalik jõuda muidugi ainult koos Muinsukaitseameti ja arhitektidega,“ lisas Kõlvart.
Piirkond on kavandatud funktsionaalselt mitmekesisena: avalike hoonete jaoks on mõeldud ligi 60 000 m² ning kaubandus- ja teeninduspindadeks ligi 30 000 m². Lisaks nähakse büroopindade jaoks ette ligi 15 000 m² ning majutuseks 8000 m².
Täpsem linnaehituslik visioon on koostatud linna omandis olevatele kinnistutele. Piirkonna maaomanikud on lisaks Tallinna linnale AS Tallinna Sadam ja kaks eraarendajat. Visioon on etapiviisiliselt elluviidav ligi kümne aasta jooksul.
Arutelude järel soovib linn jõuda uue detailplaneeringu algatamiseni. Investorite kaasamiseks korraldatakse avalik konkurss ning avalikele hoonetele korraldatakse arhitektuurikonkursid.
