Tallinna linnavalitsus muutis linnaplaneerimise valdkonna töökorraldust selliselt, et edaspidi teeb detailplaneeringu algatamisotsuse linnavalitsuse asemel Tallinna linnaplaneerimise amet. Muudatus võimaldab algatada detailplaneeringud seaduses ette nähtud 30 päeva jooksul ning sellest tulenevalt kiirendada märkimisväärselt kogu detailplaneeringu koostamise protsessi. Samuti viidi protsessid paremasse vastavusse üld- ja detailplaneeringute menetlemise praktikaga.
Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippuse sõnul on tegemist väga oluliste muudatustega raiskava bürokraatia vähendamiseks. „Selle otsusega vähendame oluliselt korduvaid ja samasisulisi kooskõlastusi ning planeeringu koostamine tõesti saab alata algatamisotsuse tegemisega – varem pidi planeering algatamiseks juba sisuliselt valmis olema. Muudatus ei mõjuta avalikkuse võimalusi protsessis kaasa rääkida, kuid tekib oluliselt rohkem aega ja võimalusi pöörata tähelepanu kvaliteetse linnaruumilise tulemuse saavutamisele,“ ütles Lippus. Abilinnapea sõnul on tegu märgilise muudatusega, et Tallinna linnaruumi arendamine oleks paindlik ja arvestaks erinevate osapoolte vajadustega.
Suurim põhimõtteline muudatus seisneb selles, et kui seni algatas detailplaneeringuid linnavalitsus, siis uue korra kohaselt volitati see ülesanne Tallinna linnaplaneerimise ametile, välja arvatud juhtudel, kus algatamine on seadusest tulenevalt linnavolikogu pädevuses. Muudatuse eesmärk on lühendada detailplaneeringu algatamiseks kuluvat aega ning seeläbi kiirendada kogu menetlusprotsessi.
„Oleme viimase kahe aasta jooksul muutnud linnaplaneerimise ameti tööd kliendikesksemaks ja kiiremaks. Protsessi tõhustamine on oluline selleks, et tagada linna asutustes detailplaneeringute menetlemine mõistliku aja jooksul – see on üks valdkonna olulisemaid eesmärke,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro.
Detailplaneeringute kaudu viiakse ellu linnaosade üldplaneeringutes seatud eesmärke ja väärtusi, mis aitavad kujundada kvaliteetset arhitektuuri ja linnaruumi. Planeeringutega antakse ehitusõigus nii linna avalike ülesannete täitmiseks kui ka kinnisvaraarenduseks, tagades sobivuse linnaruumiga ning arvestades huvirühmade tasakaalustatud huve ja linna strateegilisi sihte.
Muudatuse vajalikkusele on viidanud ka õiguskantsler, kes on juhtinud Tallinna tähelepanu sellele, et detailplaneeringute algatamise otsuste viivitused on olnud sagedane probleem. Seetõttu korraldab linn oma töö- ja otsustusprotsessid selliselt, mis võimaldaks seaduses sätestatud tähtaegadest kinni pidada. See on kooskõlas Tallinna arengustrateegiaga „Tallinn 2035“, mille sihiks on luua sõbralik linnaruum ja kodu, mis algab tänavast.
Lisaks tehti määruses „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ rida redaktsioonilisi muudatusi ning viidi see kooskõlla Tallinna linna ametiasutustes toimunud struktuurimuudatustega.
