Tallinna ja Eesti korteriomanditehingute arv on kolm kvartalit järjest tõusnud. Käesoleva aasta esimene kvartal tõenäoliselt tuleb madalama tehingu arvuga, kui 2008. aasta viimane kvartal, kuid siiski kõrgema tehingute arvuga, kui 2009. aasta madalseisu jõudnud esimene kvartal.
Keskmise hinna põhi jääb tänase seisuga nii Eestis, Tallinnas kui Pärnus 2009. aasta kolmandasse kvartalisse. Eks lähitulevik näitab, kas see jääb kogu kriisi põhjaks.
Tartu tehingute hinnad olid siiski 2009. a. IV kvartalis madalamal tasemel, kui varasematel perioodidel.
Korteriomanditehingute arv
2009. a.IV kvartalis osteti-müüdi Tallinnas 1507 korteriomandit. Tartus vahetas omanikku 233 ja Pärnus 95 korteriomandit.
Kogu Eesti korteriomanditehinguteks oli 2009. aasta viimases kvartalis 3069.
Korteriomanditehingute arv on enam, kui selgelt taastunud. Turul on kinnisvara jaeostjaid, kuid kindlasti on aktiveerunud ka investoreid, kes otsivad soodsaid ostuvõimalusi.
Tõusva tehingutearvu valguses ei ole tõusnud eluasemelaenude käibed. See tähendab, et palju oste tehakse ilma laenuraha kasutamata.
Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Võrreldes aastataguse ajaga on taas üle hulga aja korteriomanditehingute arvu juurdekasv positiivsusesse pöördunud.
Tallinnas tehti möödunud aasta viimase kvartali jooksul tehinguid 16% aastatagusest ajast enam. Tartu ja Pärnu tehingutearvud jäid aastagausega pea samale tasemele tõustes Tartus 1 ja langedes Pärnus 2 protsenti.
Kogu Eesti korteriomanditehingute arv tõusis aastaga Tallinna toel 5%.
Tehingute arvu languse tõusuks pöördumine on oluline tegur kinnisvaraturu tervise taastumisel. Õnneks ei ole juba 2009. a. kestel silmapaistnud tehingute tõus ja klientide turule naasmine pöördunud.
Siiski on raske oodata pikaajalist tehingute arvu tõusu, sest elamispindade turu aktiivsus on juba niigi üsna parajal mõistlikul tasemel.
Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2
Korteriomanditehingute hinnad on üle saamas teravast langusest. Senine hinnapõhi jääb 2009. aasta III kvartalisse.
Veel enamuses eesolevat külma talve ja kõrget tööpuudust arvestades võib kinnisvarakriisi lõpliku hinnapõhja seljataha jätmine küll pisut ennatlikuks osutuda. Samas ei saa võimalik täiendav hinnalangus tänu turule naasnud klientidele olla väga suur.
Tallinna korteriomanditehingu keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli 2009. a. IV kvartalis 13089 krooni. Tartus oli tehinguhind 11148 ja Pärnus 11267 krooni.
Eesti keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 2009. a. IV kvartalis 9809 krooni.
Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Kui eelmise kvartaliga võrreldes Eestis-Tallinnas-Pärnus korteriomanditehingute hinnad tõusid ja Tartus pisut langesid, siis aastataguse ajaga võrreldes on hinnatasemed endiselt üsna sügavas miinuses.
Positiivne on suure hinnalanguse juures see, et hinnalanguse periood hakkab üle saama. Seda peegeldab ka juuresolev hinnamuutuse graafik, mis näitab, et kumer põhi on selleks korraks tõenäoliselt tehtud.
Hinnalangus erinevates piirkondades on olnud aasta jooksul üsna ühtlane. Nii Eesti kui terviku, Tallinna ja Tartu kõigi aastane korteriomanditehingute ruutmeetri hinnalangus jääb suurusjärku 30-33%. Pisut vähem ehk 26% on aastaga hinnatase kukkunud Pärnus.
Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %
Tehinguhindade tipphetk oli nii Eestis, kui Tallinnas 2007. aasta aprillis, keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli siis Tallinnas 26755 krooni. Eesti keskmine korteriomandite tehinguhind oli aprillis 2007. a. 19 327 krooni.
Tartu tipphind oli pisut varem. Veebruaris 2007. a. tehti Tartus korteriomanditega tehinguid keskmise ruutmeetrihinnaga 19417 krooni.
Pärnu maksimaalse keskmise ruutmeetrihinnaga tehti tehinguid 2007. a. mai kuus. Hinnatasemeks oli toona 23118 krooni.
2009. a. IV kvartaliks on hinnatasemed kukkunud Eestis, Pärnus ja Tallinnas 48-49-50%. Seega on kahe ja poole aastaga toimunud hindade poolitamine.
Tartu hinnalangus on olnud väiksem jäädes “ainult” 40 suurusjärku. Tartu madalam hinnalangus on ka saladus, mille tõttu Tartu tehingute arv on Tallinnaga võrreldes ebaproportsionaalselt väike.
Kindlasti aitaks Tartu kinnisvaraturule kaasa hinnalanguse mõningane jätkumine või hindade püsimine praegusel tasemel. Tartu kõrval kehtib sama ka Pärnu kohta.
Kokkuvõtteks
2009. aasta lõpp ja 2010. aasta algus näitavad vägisi, et elamispindade turg on kriisist väljarabelemise suuna võtnud.Kinnisvaraturg ei ole kindlasti jõudnud või lähiajal jõudmas buumiaegsele tasemele – kaugel sellest.
Täna on turul aktiivselt tehinguid tegevad jaekliendid ja investorid andnud selge signaali, et nad usuvad Eesti majanduse ja kinnisvaraturu taastumisse.
Tehingute arv või paigalejäänud hinnatasemed jätavad suhteliselt külmaks üle 100 000 küündiva töötute armee. Paradoksaalselt on elamispindade hinnatõus töötute kinnisvaraomanike huvides.
Kui näiteks töötuksjäämise tõttu on perekond sunnitud ostetud eluaseme müüma, siis on igati parem seda teha tänaste hindade juures. Mitte siis, kui hinnad oleksid tänasest tasemest näiteks 20% allpool.
Arvestama peab asjaolu, et üle 90% eluruumidest kuulub eraomanikele, enamasti eraisikutele. Nii on selge, et parem on, kui inimeste peamise vara ehk kodu väärtus ei lange. Seega on hindade peatumine ning stabiilne ja madal (ma rõhutan – stabiilne ja madal) kinnisvara hinnatõus need tegurid, mis tagavad meie kinnisvaraturu tervise ja jätkusuutlikkuse.
Paljude majanduselu iseloomustavate negatiivsete tegurite valguses on siiski näha, et nii nagu Eesti riik on suurematestki raskustest välja rabelenud. Usun veendunult, et me ei jää viimaste aastate põgusasse majanduslangusesse liialt kinni ja liigume eluga positiivses suunas edasi.
