Tallinna korteriühistud saavad linnaeelarvest mitmesugust toetust, aastas toetatakse korteriühistuid kokku umbes miljoni euro ulatuses.
„Pealinn on viimase kümne aasta jooksul oma korteriühistuid erinevate meetmetega toetanud kokku enam kui 10 miljoni euroga,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses. Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“
Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Ka tänavuses linnaeelarves on selleks ette nähtud 395 000 eurot,“ ütles Võrk. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid.
2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2016.aastast taotleda toetust turvakaamerate paigaldamiseks korteriühistu hooviala turvalisuse tagamiseks ning hoovide ilmestamiseks supergraafikaga. Ka sellele projektile on tänavusest linnaeelarvest eraldatud 395 000 eurot. Täpsem teave internetis aadressil http://www.tallinn.ee/est/hoovidkorda/
„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 56 korteriühistu kasuks, korteriühistud on selle tulemusena saanud juurde kokku 1455 parkimiskohta.“ Lisaks andsid linnaosad mullu korteriühistute kasutusse 16 parkimisplatsi.
Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada. „Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.
Neljandat aastat toetab Tallinna linn korteriühistuid hoovialade haljastamisel ja korrastamisel projekti „Roheline õu“ raames. 2015.aastal eraldati toetus 103 korteriühistule.
Projekti „Roheline õu“ eesmärk on rikastada ja kaunistada üldist linnakeskkonda hoovide lillelisemaks ja rohelisemaks muutmisega. Toetust antakse puude, põõsaste, püsitaimede ostmiseks ja istutamiseks; lillekonteinerite, -vaaside, -amplite jms ostmiseks ja istutusmaterjaliga täitmiseks; muru rajamiseks ning puude raieks ja ohtlike okste lõikuseks.
Tallinna linn toetas mullu ka valdkonnateemaliste foorumite – Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud Eesti Korteriühistute XVIII Foorumit ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud elamute korrashoiu valdkonna foorumi – läbiviimist.
Juba kümme aastat on Tallinn toetanud korteriühistute infopunkti tegevust. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. „Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut,“ ütles Võrk.