Tallinna linn toetab Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) koostatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotlust. Linn palub taotluse alusel algatada riigi eriplaneering Tallinna ringraudtee trassi ja ruumivajaduse täpseks määramiseks.
“Anname põhimõttelise nõusoleku riigi eriplaneeringu rahastamises osalemiseks, kuid teeme ettepaneku riigi eriplaneeringu tellimise rahastamiseks riigieelarvest,” kirjutas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov pöördumises HOL-ile ja rahandusministeeriumile.
Ta selgitas, et ringraudteed tuleks käsitleda riiklikult olulise objektina, millel on eeldatavalt oluline mõju riigi majanduse arengule, elanikkonna turvalisuse tagamisele, riigikaitsele ja kliima eesmärkide saavutamisele.
“Juhime tähelepanu, et Tallinna linn on oma varasemates kirjades korduvalt välistanud Harju maakonnaplaneeringus planeeritud põhja poolt Ülemiste järve kulgeva ümbersõiduraudtee trassi, sest see kulgeb läbi Tallinna tiheasustusalade, möödub vahetult Ülemiste järvest ning läbib Ülemiste Rail Balticu ühisterminali, ega täida seega seatud eesmärke,” lisas Novikov.
Abilinnapea tõi välja, et lõunapoolne ringraudtee trass võimaldaks lisaks eeltoodud negatiivsete mõjude vältimisele arendada linna ja lähivaldade vahelist reisirongiliiklust.
Ka rahandusministeerum on läbirääkimisteks valmis. “Rahandusministeerium on valmis tegema HOL-iga koostööd rahastuse leidmisel riigi eriplaneeringu koostamise, vajalike uuringute ja projektide ning mõjude hindamise teostamiseks,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab 25. augustil omavalitsuste liidule saadetud kirjas.
Minister toonitas, et planeerimisseadusele tuginedes valmistab rahandusministeerium riigi eriplaneeringu koostamise korraldajana Vabariigi Valitsuse jaoks ette planeeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse, tuginedes esitatavale taotlusele ning lähtudes asjakohaste valitsusasutuste seisukohtadest esitatud taotluse aluse.
“Seetõttu ei esita rahandusministeerium käesolevaga seisukohta taotluse eelnõu asjakohasuse suhtes planeeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks, vaid esitab nii planeerimisseadusest kui senistest riigi planeeringute koostamise praktikast tähelepanekud seoses taotluse eelnõuga,” selgitas Aab.
Selle aasta 27. juulil pöördus HOL majandus- ja taristuministri Taavi Aasa ja riigihalduse ministri Jaak Aabi poole, et saada tagasisidet riigi eriplaneeringu algatamise taotluse eelnõule.
“HOL valmistab ette Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamist rahandusministeeriumile. Tallinna ringraudteena käsitletakse raudteeühendust suunal Paldiski-Keila-Saue-Lagedi-Ülemiste-Tapa,” ütles HOL-i tegevdirektor Joel Jesse ministritele saadetud kirjas.
Ta lisas, et Tallinna ringraudtee on vajalik, et juhtida Tallinnast välja ohtlikud veosed, võimaldada Paldiski ja Muuga sadamate arengut ning soodustada reisirongiliiklust.
“Ettevalmistamisetapis peame väga oluliseks kaasata eriplaneeringu algatamise taotluse väljatöötamisse Tallinna ringraudteega territoriaalselt, majanduslikult või sotsiaalselt seotud omavalitsused, HOL-i koostööpartnerid, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindajad, samuti teised sellest raudteest huvitatud või puudutatud isikud,” tõi tegevdirektor välja.
Jesse märkis, et Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise osas kujundab HOL seisukoha algatamistaotluse eelnõu valmimise järgselt siis, kui leitakse võimalus selle planeeringu koostamist ühiselt rahastada.
“Üks võimalustest on kasutada Tallinna väikse ringtee eelprojektile sarnast rahastamisskeemi, kus tellija on maanteeamet ning partnerid on Tallinn, Rae vald ja Tallinna lennujaam,” pakkus tegevdirektor.
