Tallinna Energiaagentuur soovitab: meie kliimavöötmes peab elamute kütmisega alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla 12 kraadi C. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%.
Igal sügisel on maja- ja/või korteriomanikud küsimuse ees – millal on õige aeg kütma hakata? Paljuski lähtutakse kütmise alustamise soovitamisel sovjetiaja tingimustest ja silmas peetakse sageli ainult elamu „tervist“. Meie elamute soojussõlmed olid tol ajal ilma automaatikata – põhjustas hoonete ülekütmise, kasutusel olid hõõglambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldus oli suur, aknad ja vuugid lasksid tuult läbi jne. Reguleerimisvõimeta soojussõlmede tõttu võis kütmisega alustada kui viie ööpäeva keskmine temperatuur oli langenud alla 8 kraadi. Tuult läbilaskvad aknad ja vuugid kindlustasid korterites küll värske õhu olemasolu, kuid ei vältinud seinte niiskumist, elamu viimasel korrusel isegi hallituse teket põhjustatuna kõrgest suhtelisest õhuniiskusest kütmata ruumides. Märgatav hilisem ülekütmine kuivatas õnneks tubade seinad ning hallituse ja seente tekkimine majas tervikuna oli üldiselt välditud. Tänaseks on tingimused oluliselt muutunud: soojussõlmed on automatiseeritud, mis väldib ülekütmise. Kasutusel on säästu- ja/või LED-lambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldised on väiksemad; majade vuugid on tihendatud, aknad vahetatud jne. Kõik see tingib võimaluse ja vajaduse alustada kütmisega õigeaegselt.
Me peame seadma esikohale oma pere tervise ja heaolu. Kui see eesmärk on täidetud, siis on ka elamu „tervis“ korras. Põhiline on kindlustada vajalik mikrokliima oma eluruumides ja selle saavutame ainult õigeaegse kütmise alustamisega. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%. Selline mikrokliima tubades väldib korterites hallituse ja seente teket, mis põhjustavad allergiat, astmat ning muid tervisehäireid. Kui me hilineme kütmise alustamisega, siis oma tervise parandamiseks viime „säästetud“ raha apteeki. Lisaks kulub maja konstruktsioonide üleskütmisele ja kuivatamisele täiendav energiakogus. Elu- ja tööruumide mikrokliima mittevastavusest nõuetele põhjustatud kulutuste suurus Eestis on hinnanguliselt 186 miljonit eurot aastas, mis sisaldab kulutusi tervise taastamiseks ning langenud töö- ja õpiviljakust. Meie võimuses on vältida nende kulutuste teke õigeaegse elamute kütmise alustamisega.
