Tallinna korteritehingute arv on käesoleva aasta alguses üllatunud. Veel esialgsele esimese kvartali statistikale toetudes võib öelda, et tehinguid on kõikides linnaosades tehtud aastatagusega võrreldes kümneid protsente enam. Samuti on tehingute hinnad küündimas aastatagusest kümnetes protsentides kõrgemate numbriteni.
Kui 2011. a. I kvartali Tallinna tehingute arv jäi alla 1200 korteritehingu, siis käesoleval aastal on registreeritud tehinguid juba ligi 1550. Pea kolmandiku võrra kasvanud korteritehingute number näitab aktiivset turgu, mis eirab Lõuna-Euroopast tulevaid karme ja ebakindlust sisendavaid majandussõnumeid.
Tehingute arv on jõudsalt kasvanud eranditult kõikides Tallinna linnaosades. Näiteks Kristiine linnaosa tehingute arv on aga aastaga isegi kahekordistunud. Madalaim juurdekasv on tehingute arvus Lasnamäel, mis on kesklinna linnaosa kõrval üks suurema korteritehingute arvuga piirkondi.
Suure tehingute arvu taustal ei tundu sugugi imelikuna tehingute hinnakasv. Tallinna linna keskmine korteritehingu hind ei ole siiski viimase kolme kvartali jooksul palju muutunud. See on püsinud suurusjärgus 1070 €/m². Aastatagusest ajast on aga tänane hind märkimisväärselt 14% kõrgemal.
Viimase aastaga on suurim, et 21-protsendiline hinnataseme tõus Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Kõige napimalt ehk 4-5% on hinnad tõusnud Kristiines ja Lasnamäel.
Kasvavad tehingute hinnatasemed ja suurenev tehingute arv tähendavad seda, et kinnisvaraturul ringleb järjest rohkem ja rohkem raha. 2012. a. I kvartali esialgne korterituru käive oli 94 miljonit eurot, mis on eelmisest aastast poole võrra enam.
Suure tehingute arvu taga on osaliselt järjest valmima hakkavad uusarendused, kus sisuline müügitöö sai juba eelmisel aastal tehtud. Mõningal määral on turul ehk ka aktiveerunud investorid, kes üürituru soodsat konjunktuuri ärakasutada proovides kortereid kokku ahmivad.
Palju on kirjutatud soomlaste ja Venemaa investorite tormijooksust Tallinna korteriturule. Need jutud on pigem lootused, kuigi väliste väikesinvestorite huvi päris eitada ka ei saa.
Eelnevaid numbreid vaadates on raske leppida väitega, et majanduses on kriis ja kinnisvaraturul on surutis. Turuosaliste meeleolud võivad küll ebakindlusest tulenevalt olla negatiivsed ja nukrad, kuid kinnisvaraturg toimib sedavõrd tormiliselt, et jätkuva kasvu asemel võiks sellele pigem tagasitõmbumist prognoosida.
Suur tehingute arv ja tänane hindade-sissetulekute proportsioon ei luba arvata, et korterite hinnad peaksid allapoole minema. Samuti on vähe põhjuseid, mis lubaksid prognoosida nende raketina taevasse sööstmist. Pigem on tänane positiivne stsenaarium see, et kinnisvara kallineb inflatsiooniga samas tempos ehk pisut kiiremini.
