Tallinna linn viis tänavu esimesel poolaastal läbi katseprojekti, millega üüris vabalt üüriturult eluruume seni sotsiaalmajutusüksustes elanud ning resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud inimestele. Uuel aastal keskendub projekt ka lähisuhtevägivalla ohvrite abistamisele.
Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul näitas katseprojekt, et abivajajatel on keeruline otsida iseseisvalt sobivaid kortereid ning sõlmida üürilepinguid. „Samamoodi on hädas ema-lapse turvakodusse sattunud ja abivajavad inimesed, kellele on linna poolt esmaste kulude hüvitamine ääretult vajalik stardipakk,“ ütles Mölder, kelle sõnul ligikaudu pooled abivajajad pöörduvad turvakodusse lähisuhte vägivalla tõttu.
Lähisuhtevägivald on Eestis väga suureks probleemiks, möödunud aastal registreeriti hinnanguliselt 2632 perevägivallakuritegu. „Ema ja lapse turvakodu osutab abi ja kaitset naistele, eelkõige emadele ja lastele, kes on kogenud perevägivalda või muu erakorralise asjaolu tõttu vajab eluaset ja abi igapäevaelu korraldamisel. Aastas saab ema ja lapse turvakodus abi vähemalt 70 klienti, 30 ema ja 40 last,“ ütles Mölder.
Keskmine turvakodus viibimise aeg on 3-4 kuud, kuid loomulikult võib pere viibida turvakodus seni kuni tema probleemid saavad lahenduse. „Pere nõustatakse ja aidatakse igakülgselt, sealhulgas töökoha leidmisel ja laste õpetamisel. Uuel aastal aidatakse nüüd ka elukoha leidmisega, sest mõistagi on neil inimestel tihtilugu vaja uut kodu, kuid takistuseks jäävad esmased korterite üürimisega seonduvad kulud, “ selgitas Mölder. „Usun, et see projekt saab olema eeskujuks mitmetele teistele kohalikele omavalitsustele.“
Projektis osalejatele hüvitatakse ühe (esimese) kuu üürisumma, vajadusel maakleritasu ja deposiit, maksumusega kokku maksimaalselt 600 euro eest. Samuti aidatakse inimesi üürikorterite otsimisel ja üürileandjatega läbirääkimisel. Sarnaselt katseprojektile abistatakse projekti raames ka sotsiaalmajutusüksuste kliente, kes on resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud ning kel on juba pikemat aega regulaarne sissetulek, ent samuti takistuseks esmased korterite üürimisega seonduvad kulud.
Mölder märkis, et sotsiaalmajutusüksuste järjekorrad on suured, tänasel päeval ootab sotsiaalmajutust üle 400 inimese. „Linna toel on inimestel võimalik astuda samm iseseisvama elu poole ning vabastada koht järgmisele abivajajale,“ lisas Mölder.
