tallinnDetailplaneeringu menetlemine on algatamisest alates avalik protsess, rõhutas Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd.
„Ei saa ju olla, et lugupeetud arhitekt, emeriitprofessor Leonhard Lapin seda ei tea!“ imestas Mänd, viidates täna Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklile „Trendikas laastamistöö Tallinna linnaruumis“.
„Möönan, et arvamusavaldus seitse aastat menetletud detailplaneeringu kohta, mille viimasest avalikust arutelust on möödunud pea kaks kuud ning mille vastu lugupeetud kolleeg ei ole varem huvi üles näidanud, tuli mulle üllatusena,“ tõdes Mänd. „Üksikute tõsiasjade kõrval sisaldab see arvamusartikkel mitmeid faktivigu ja pooltõdesid ning mõjub tervikuna tendentslikult. Peamiselt kurvastab mind aga see, et artikli põhirõhk ei ole suunatud mitte linnaehituslikule analüüsile vaid põlastavatele märkustele kolleegide ja koolikaaslaste aadressil.“
Peaarhitekti sõnul on detailplaneeringu menetlusega seotud hulgaliselt erinevaid eksperte – sealhulgas nii arhitekte, insenere kui keskonna- ja muinsuskaitsespetsialiste. „Seega vaetakse planeeringulahendust igakülgselt ja põhjalikult,“ ütles Mänd. „See tähendab, et iga planeering läbib kõigis aspektides tiheda kooskõlastussõela ning seega on kohatu väita, et „keskpärase haridusega ametnikud ja mõned kultuuritud arhitektid teevad Tallinnas, mida soovivad“.“
Mänd tõdes, et kuigi avaliku arvamuse kohaselt on koloriitse staararhitekti teravate, ametnikke ja arhitekte solvavate väljaütlemiste talumine tõenäoliselt „palga sees“, ületavad väited, et kõik detailplaneeringu menetlemisega ja kooskõlastamisega seotud ametnikud on „äraostetavad“ ja rakendavad „ebardlikke linnaehituspõhimõtteid“ ühiskonnas aktsepteeritava hea maitse piiri.
„Samuti on mul piinlik hinnatud, sageli ka auhinnatud, arhitektide Marika Lõokese, Jüri Okase, Raivo Kotovi, Ott Kadariku, Mihkel Tüüri jt ees, kes samuti on andnud oma panuse Lapinil pinnuks silmas oleva planeeringulahenduse sündi,“ ütles Mänd.
„Lisaks ametkondadele on detailplaneeringu koostamise algfaasist peale olnud kavandatavaga kursis ka planeeringuala kontaktvööndi kinnistute omanikud ja piirkonna elanikud,“ ütles Mänd. „Sõltuvalt planeeringuala paiknemisest linnaruumis on tundnud selle vastu kahtlemata huvi ka laiem avalikkus. Avalike väljapanekute ja arutelude käigus tehtigi mitmeid ettepanekuid, mille tulemusena muudeti ka planeeringulahendust.“
