31. oktoobril kuulutati välja Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad. 14 hindamisele kuulunud töö hulgast tunnistati žürii üksmeelsel otsusel parimaks ideekavand „Tagasi“, mille autoriks tuntud arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ suure autorite kollektiivina koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur.
Tallinnasse Ülemiste raudteejaama juurde Peterburi tee ja Raudtee vaheline alale kavandatava ühisterminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli saada parim lahendus terminalihoonele koos ümbritseva avaliku ruumiga.
Tallinna abilinnapea ning žürii esimees Taavi Aas on võistluse tulemusega väga rahul, sest võidutöö vastab parimal moel võistlusülesandes seatud eesmärkidele luua Ülemistele kaasaegne ühisterminal kvaliteetse jalakäijasõbraliku linnaruumi ja atraktiivse terminalihoonega, mis oleks väärikaks väravaks Tallinna linna saabujaile ja mugav kõigile liiklejatele. „Ülesanne oli seda keerulisem, et terminalis tuleb siduda mitmed eri tüüpi ühistranspordiliigid bussid, rongid, trammid omavahel hästi toimivaks keskkonnaks. Ülemiste jaamani on juba ehitamisel trammiliini pikendus, mis edaspidi hakkab kulgema Lennujaamani, kavandamisel on Rail Baltic raudtee algusjaam ning perspektiivis võib paikneda seal ka bussijaam“ ütles Aas, kelle sõnul on tähelepanuväärne on seegi, et üksmeelselt võidutööks valitud töö osutus ekspertide hinnangul ka kõige ökonoomsemaks.
Žürii pidas oluliseks, et terminalihoone on visuaalselt nähtav nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava poolt tulijatele ning hindas efektset raudtee kohale tõstetud vormi. „Esikoha tõi võidutööle eeskätt tugev arhitektuurikontseptsioon: punane „ämblikmaja“ raudtee kohal on lihtsasti haaratav maamärk, mis ootesaalides pakub põnevat ruumielamust: kaugusesse suunduv raudtee, mida mööda saabuvad maja alla suubuvad rongid.“ selgitas linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Maja tõstmine raudtee kohale on ekspertide hinnangul kõige soodsam ning tehniliselt kõige lihtsam lahendus ja see kompenseerib kulutused, mis tuleb teha inimeste viimiseks kolmanda korruse tasandile“ lisas Mänd.
Žürii tõstis esile ka võidutöö linnaruumilist lahendust, kus väljakuruum ei ole ignoreerinud kõrvalkrundile planeeritud kaubanduskeskust, vaid loob sünergiat.
„Võidutöö on murdnud end lahti ka ühistranspordihoone tüübist, mis on juba paar sajandit muutumatuna olnud. Meil ei ole enam vaja suuri ootesaale, kuhu tullakse tundideks, elu on märgatavalt kiirem ja ökonoomsem kui sada aastat tagasi“ sõnas Mänd.
Võidutöö valimisel oli oluliseks kriteeriumiks, et ehitamine ei takerduks juriidiliste, tehniliste takistuste või ülikõrge hinna taha.
Ideekonkursi teise auhinna pälvis ideekavand „Puhkus“, mille autoriteks Maarja Kask ja Ralf Lõoke SALTO AB OÜst. Teise koha töö kavandas terminali hoone gigantse varikatusena, mis ulatus kuni Peterburi teeni.
Kolmanda auhinna sai ideekavand märgusõnaga “Aurumassin”, mille autoriteks Peeter Pere, Eva Kedelauk, Janek Maat, Anna – Liisa Unt, Robert Kähr Peeter Pere Arhitektid OÜst. Ergutuspreemiad määrati võistlustöödele märgusõnadega “Peatänav” arhitektibüroost OÜ Stuudio Tallinn ja “Ootus” arhitektibüroost B210 OÜ.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et võistlus õnnestus ja õigustas ennast, sest vähempakkumise hankega sellist arhitektuurset kontseptsiooni ja linnaehituslikku lahendust nagu võidutöö pakub ei oleks saanud.
Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt. Esitatud 15 pakkumisest vastas nõutud tingimustele 14, mille hulgast valis žürii välja võidutööd. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega Rail Baltic raudtee ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.
Kõik ideekonkursi materjalid sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt.
Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse auhinnafondi suurus oli 37 000 eurot, millest esikoha auhinnaks oli 14 000 eurot.
