Kui kogu Tallinnas kinnisvara tehinguarv 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga tõusis (ca 23 %), siis Tallinna vanalinnas ostu-müügiarv möödunud aastal kasvu ei näidanud.
Nimelt tehti 2012. aastal vanalinna korteriomanditega 95 ostu-müügitehingut; seevastu 2011. aastal oli tehinguid 108. Hinnad aga tõusid ca 14,5%: 2012. aastal oli ruutmeetri mediaanhind 2527 eurot vs 2011. aasta 2203 eurot.
Arvestades vanalinna kinnisvaraturu eripärasid (piiratud pakkumine, kinnisvara erilisus ja erisused, sealse väiksemahulise korterituru mõjutatavus mõnest lisanduvast arendusprojektist vms), siis ei ole selles statistikas midagi üllatavat. Läbi aastate on vanalinnakorterite müügiarv olnud suhteliselt sarnasel tasemel (nt 2010. aastal 98 tehingut, 2007. aastal 101).
Küll tehti üle poole võrra vähem tehinguid kinnisvaraturu madalseisu ajal: 44 müüki 2009. aastal). Viimase 10 aasta tehinguterohkeim oli aasta 2005, mil müüdi 176 vanalinnakorterit.
City 24 andmeil on 2013. aasta algul müügis ca 160 korterit ja pakkumiste arv on hakanud vähenema (eelmise aasta algul oli pakkumisi üle 200). 2012. aastal tehti aktiivselt broneeringuid kahes suuremahulises arendusprojektis – Pikk 36 (ehitatakse 39 korterit) ja Pagari 1 (41 korterit), mille tehingud toimuvad käesoleval aastal.
Mõlemas renoveeritavas elamus on broneeritud üle poole korteritest, mis on vanalinna üldise müügistatistika taustal märkimisväärne tulemus. Täna ongi vanalinnas täheldatav kaks suunda – otsitakse kas kallimaid, kuid ülimalt kvaliteetseid kortereid kapitaalselt renoveeritud majades või siis otsingukriteeriumiks on ennekõike võimalikult odav hind.
Suur osa ostjaist näeb vanalinna kinnisvaras investeeringupotentsiaali, arvestades tänaseid hindu, mis ei ole veel nii kiiresti kosunud kui nt Tallinna kesk- ja südalinna uute majade korterite hinnad, kuid ennekõike on oluline kriteerium vanalinna kinnisvara unikaalsus ja sajanditevanune ajalugu.
Artikli autor:
Margit Sild
Uus Maa
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
