Arendajate hinnangul on praegustes oludes tegemist liiga riskantse projektiga.
Suve alguses kukkusid linna püüdlused Kopli liinidele arendaja leida läbi ning toimunud enampakkumisele ei laekunud ühtegi pakkumist.
Linnavaraameti juhataja Einike Uri rääkis Päevaleht Online’ile, et linn on viimastel kuudel intensiivselt tegelenud Kopli liinide arendusprojektile võimalike huvitatud arendajate leidmisega. Püüdlused on seni aga tulutud.
„Arvestades üleüldist madalseisu kinnisvaraturul ning asjaolu, et arendajatel on hulgaliselt käes pooleliolevaid arendusprojekte, on sõltumata huvi olemasolust mõnede arendajate puhul tänasel hetkel nende seisukohalt siiski liiga riskantne sellises arendusprojektis osaleda,“ selgitas Uri.
Samuti on mõned arendajad Uri sõnul enampakkumisel valmis osalema vaid sellistel tingimustel, mis ei ole linna jaoks mõistlikud. Näiteks ei ole linn nõus arendajate poolt välja toodud tingimusega, et Kopli liinide infrastruktuur jääks linna välja ehitada.
Läbi kukkunud enampakkumise alghind oli 56 miljonit krooni. Küsimusele kui suur alghind uueks enampakkumiseks võidakse määrata ja kas linn on valmis alghinda langetama, ei tahtnud Uri otsest vastust anda. „Nii konkreetselt ei ole rääkinud. Kaalume erinevaid lahendusi, ka alternatiivseid lahendusi ja võimalusi Kopli liinide piirkonna arendamiseks,“ nentis ta siiski.
Selleks plaanib amet lähiajal korraldada koosoleku linna vastavate ametite ja neid kureerivate abilinnapeade ning arhitektide ja arendajate osavõtul.
Detailplaneeringu kohaselt moodustatakse 35 292 m² suurusele alale 59 kinnistut, millele seatakse hoonestusõigus 99 aastaks. Sinna on võimalik ehitada kuni viiekorruselisi korterelamuid kokku 277 korteriga, lisaks 38 ühepereelamut.
Lühike hoonestustähtaeg hirmutab arendajaid
Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi hinnangul ei pruugi linn arendaja leidmiseks enampakkumise alghinda langetada. Küsimus on tema arvates hoopis selles, et kogu piirkonna valmimisele on seatud liiga lühike tähtaeg.
„See on oluline häirekell arendaja jaoks, kui ta näeb, et peab näiteks viie aasta jooksul selle ala seal hoonestama,“ rääkis Toompark Päevaleht Online’ile. „Elaniku jaoks oleks muidugi tore, kui kõik selleks ajaks oleks valmis, aga kui linnas on ligikaudu 1700-1800 uut korterit, mille müügitempo on suhteliselt aeglane, siis sellised ajalised tähtajad on üsna karmid,“ selgitas Toompark.
Kinnisvaraeksperdi sõnul on risk üsna suur, et arendaja ehitab asja valmis ja see jääb siis lihtsalt seisma, mis omakorda tähendab suuri väljaminekuid arendajale endale.
Toompargi arvates ei pruugi õige olla ka kogu projekt praeguses kinnisvaraturu olukorras lihtsalt seisma jätta, et paremaid aegu oodata. „Äkki tõesti oleks parem oodata, aga teisest küljest ei saa ka nii öelda, et jätame seisma ja äkki kolme aasta pärast on olukord parem,“ rääkis Toompark.
Kui linnal ikkagi õnnestub Kopli piirkond praegustes oludes maha müüa, siis oleks see Toompargi hinnangul üks neist teguritest, mis aitaks majandust taas liikuma saada.
Artikli autor on Kertu Kalmus. Artikkel ilmus 31/08/2009 väljaandes Eesti Päevaleht.
