Küttekulude suurenemine külmal aastaajal toob ühistutesse igatalvise mure: rahapuuduses võlgnikud ei suuda majanduskulude arveid tasuda. “Saame igal nädalal mitmeid murelikke kõnesid ühistutest, kes võlgnikega hädas,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Võlgnevusi on erinevaid – kohtusse pöördutakse tavaliselt siis, kui summa juba neljakohaliseks on kasvanud, kuid on ka neid võlgnikke, kel ühistu ees juba 10 000 eurone majanduskulude võlg.
Urmas Mardi soovitab võlgnikel spetsialistidelt, näiteks võlanõustajatelt olukorra lahendamiseks nõu küsida. “Kõige hullem ongi olukord, kus võlgnik hakkab ühistut lihsalt ignoreerima, kuni asjad päris kohtuni jõuavad. Kohe, kui võlg tekkinud, tuleb hakata sellega tegelema, sest mida väiksem on võlakoorem, seda tõenäolisem ka selle seljatamine.”
Mardi juhib aga tähelepanu asjaolule, et ühistu majandamiskulude nõuded aeguvad osaliselt kolme aasta pärast. “Ühistud peavad meeles pidama, et kui hakatakse võlgu sisse nõudma pärast kolme aastast perioodi võlgnevuse tekkimisest, siis osalielt ei saagi enam raha võlglaselt nõuda, sest kohustus on aegunud,” hoiatab Mardi.
Tuleb aga meeles pidada, et ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele avaldamine ei ole lubatud, küll aga on seaduslik ühistu liikmete teavitamine ühistu rahalisest seisust.
Võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on samuti seadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumbrit, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada.
