Kui ostetud kinnisvaral ilmnevad puudused, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist ja kui müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, siis võib ostja asja parandamisega ise tegeleda ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on ostjal võimalus kasutada lepingust taganemise õigust või nõuda korteri hinna alandamist.
See kõik võib toimuda mõlema poole kokkuleppel, kuid võib ka kujuneda väga aeganõudvaks ja tülikaks kohtuteeks, mispärast just osad külmematel kuudel tehtud tähelepanekud uue kodu ostmisel võivad päästa hilisematest ebameeldivustest ja lisakulutustest.
Suurimaks kuluks on reeglina küte ja kuigi info küttesüsteemide kohta on kättesaadav igal ajal ning kulusid saab arvetega lihtsalt tõestada, siis mitmed ebameeldivad üllatused võivad ilmneda alles kütteperioodi saabudes.
Kui puudub võimalus ise kütet reguleerida, tasub mõnel külmemal päeval kohapeal veenduda ega korter ei ole üle- või alaköetud ning sellega seoses uurida, kas korteriühistu on planeerinud paigaldada radiaatoritele termostaadid, mis annavad märgatava küttekulude kokkuhoiu ja võimaluse vastavalt oma vajadusele temperatuuri reguleerida.
Samuti tasub tähelepanu pöörata akende sooja hoidmisele ja niiskusele akende ümbruses. Niisket akna ümbrust võib peaegi kaunistada hallitus, mis omakorda võib esile kutsuda erinevaid tervisehädasid ja hallitusest vabanemine ei pruugi osutuda lihtsaks. Suvel kuivemate ilmadega võib probleem jääda täiesti märkamatuks.
Kui tegemist on viimase korruse- või äärekorteriga veendu, et välissein või lagi oleks korralikult soojustatud. Jutu järgi võib teinekord tunduda, et maja on küllaltki korralikult soojustatud, kuid tegelikkuses võib külma ilmaga olukord kohapeal ootustest suuresti erineda.
Uuri, kas ja millal on nii majas kui ka korteris torustik vahetatud. Jälgi näiteks kas on võimalik, et külm pääseb läbi soojustamata keldriakende torudele ligi. Jäätunud torud võivad külmumisel lõhkeda ja veekahjustuste likvideerimine võib väga kalliks maksma minna.
Miinuskraadide ja lumega näeb, kas maja katus on nõuetekohaselt soojustatud, sest kui seda on tehtud, siis sõltumata ilmastikutingimustest, ei teki jääpurikaid. Kehvalt soojustatud katusel tekib soojuse kadu ning katusel oleva lume sulamisel külmub see jääks. Katusel tekkinud jää võib lõhkuda räästaid, katusekatteid, vihmaveetorusid ning fassaade. Katustel olevad jääpurikad ja lumi võivad ohustada nii inimesi kui ka sõidukeid.
Elis Madi
Domus Kinnisvara maakler
Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
