Täna esitleti Järvamaa aasta suurimat keskkonnainvesteeringut – täielikult taastuvenergial töötavat soojusjaama, mis vähendab välisõhusaastet 668 protsenti aastas.
Enam kui sajale Eesti piimafarmerile kuuluva Epiima Järva-Jaani meierei jaoks ehitatud loodussäästlikule küttesüsteemile lähevad üle ka kohalik koolimaja ja spordihoone, mis tähendab kogu piirkonna jaoks õhukvaliteedi paranemist. “Varasemaga võrreldes väheneb välisõhusaaste aastas koguni 668 protsendi ulatuses,” rääkis Epiima juhatuse esimees Jaanus Murakas. Näiteks vääveldioksiidi emissioon väheneb aastas 100 protsenti, põlemisel eralduva heitgaasi NOx emissioon 78 protsenti ning süsihappegaasi heitkogus 571 tonni aastas.
Muraka sõnul on tegemist esimese hakkepuitu kasutava katlamajaga Eesti piimandustööstuses, mis toob ettevõtte jaoks kaasa olulise kulude kokkuhoiu. “Varem sõltusime oma tootmisprotsessis ainult nafta maailmaturuhinnast tulenevast põlevkiviõlist. Näiteks 2014. aasta kõrgete hindadega kulus Järva-Jaani meiereil õli ostmiseks üle miljoni euro aastas, kuid uue katla tarbeks kuluva hakkepuidu ostmiseks kulub meil aastas neli korda vähem,” selgitas Murakas ning lisas, et näiteks eksporditurgudele suunatud piimapulbritootmine on väga energiamahukas protsess. Efektiivsed energeetikalahendused tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ka rahvusvahelistel turgudel.
Projekti kogumaksumus ulatus 3,5 miljoni euroni, mille finantseerimisele aitasid kaasa DNB Pank ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. DNB finantseeris uut katlamaja 2,5 miljoni euro ulatuses. “Tegu on põhjalikult läbimõeldud finantseeringuga, millel on positiivne mõju nii keskkonnale kui ka ettevõttele endale. Vaatamata piimandustööstust viimasel ajal tabanud tagasilöökidele on tähelepanuväärne, et Epiim on leidnud võimaluse oma konkurentsivõimet suurendada,” ütles DNB ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet.
Jaanus Muraka sõnul on Euroopa Liidus ja eriti põhjamaades tootmisettevõtetele seatud saastenormid järjest karmistumas ning suure tõenäosusega tõusevad need lähiaastatel veelgi. “Sellepärast on oluline juba täna kasutusele võtta tulevikutehnoloogiaid,” lausus Murakas lisades, et näiteks on uuel katlamajal kõrgeid keskkonnanõudeid tagav elektrifilter, mille abil heitgaasidest eraldunud tuhk on hiljem sobilik põldude väetamiseks.
