Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses pidurdus hinnatõus septembri 1 protsendilt oktoobris 0,6 protsendini.
Euroalas hinnatõus kiirenes esialgsetel andmetel 0,5 protsendini, mis on viimase kahe aasta kõrgeim hinnatõusu näitaja. Selle põhjus oli asjaolu, et energiahindade langus pidurdus.
Mootorikütust, soojust, elektrit ja gaasi sisaldavad energiahinnad olid meil odavnenud toorainete tõttu languses alates 2014. aasta algusest. Naftahindade tõusu ja kallinenud elektri tulemusena pöördusid energiahinnad oktoobris taas tõusule. Naftahinda kergitasid ootused, et naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC hakkab tootmismahtu piirama. Mootorikütus on aastaga kallinenud kõrgema naftahinna ja lisandunud aktsiiside tõttu 7 protsenti.
Suuremal määral mõjutas aga tarbijahindu möödunud kuul aiasaaduste hooajaline odavnemine, mis seekord toimus suuremas ulatuses kui varasematel aastatel. Selle tulemusena oli köögivili 8 protsenti odavam kui aasta tagasi. Kuigi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks (FAO indeks) on viimase poolteise aasta kõrgeimal tasemel, ei sisalda see puu- ega köögiviljahindu.
Teenuste hinnatõus pidurdus tarbijahinnaindeksi ühe muutliku komponendi – lennupiletite – odavnemise tõttu. Lennupiletid olid ligi kolmandiku soodsamad kui aasta tagasi ning see tõi tarbijahinnaindeksit 0,2 protsendipunkti võrra allapoole. Palgakasv püsib kiire ning sellega seoses kallinevad palgakasvuga tihedamalt seotud teenuseliigid, nagu meelelahutusteenused ja väljas söömine.
Oktoobrikuine inflatsioon oli oodatust madalam. Aasta lõpus inflatsioon kiireneb energiahindade tõusu jätkumise ning ühekordsete mõjude taandumise tulemusena.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
