Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni.
Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul on soodustanud mitu tegurit, mille mõjud on kandunud ka Eesti tarbijahindadesse.
Ühelt poolt on aeglane majanduskasv arenevatel turgudel vähendanud toiduainete nõudluspoolset hinnasurvet. Teisest küljest on ilmastikuolud olnud soodsad ning suur oodatav tootmismaht pole lasknud hindadel tõusta. Seetõttu langes teraviljade hinnaindeks maailmaturul juunis 7% ja juulis 9,7% (eelneva kuuga võrreldes).
Ka piimatoodete hinnad on maailmaturul suurema pakkumise tõttu alanenud, kuid Eestis jätkus piimatoodete suhteliselt kiire hinnakasv ka juulis. Maailmaturu mõjud jõuavad Eesti piimatoodete hindadesse kuni poole aastaga. Teisel poolaastal võib toiduainete hinnakasvu mõnevõrra kiirendada puu- ja köögiviljade kallinemine praeguselt väga madalalt hinnatasemelt.
Alusinflatsioon püsis juulis väike. Imporditavatest tööstuskaupadest odavnesid juulis edasi nii autod kui ka koduelektroonika, ning sellele lisandusid riiete ja jalatsite hooajalised allahindlused. 0,3%ni aeglustunud alusinflatsioon viitab sellele, et lisaks impordihindade langusele on vähenenud ka kodumaine hinnasurve.
Kodumaise inflatsiooni taga on viimastel aastatel olnud kiire palgakasv, mis on praeguseks mõnevõrra pidurdunud. Reaalpalga kasv on tarbijakorvi odavnemise tõttu siiski jätkuvalt kiire ning ulatub ligikaudu 5%ni. Teenuste inflatsiooni pidurdavad ka tasuta kõrgharidus ja pidevalt odavamaks muutuvad sideteenused.
Eesti Pank prognoosib 2014. aasta hinnakasvuks 0,8%.
