Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,4%. Aastavõrdluses püsis hinnakasv 1,5% juures, nii nagu oktoobriski. Aeglase inflatsiooni taga on mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Peamine põhjus on vähene inflatsioon väliskeskkonnas, eelkõige imporditava energia odavnemine. Selle tulemusel odavnesid mootorikütused aastavõrdluses 4,5% ning soojusenergia 3%. Euroala inflatsioon kiirenes novembris 0,9%ni, kuid sealset hinnakasvu pidurdas lisaks energiale kõrge tööpuuduse määr ning sellest tulenev vähene palgakulude surve tarbijahindadele.
Novembris jätkus Eestis toiduainete inflatsiooni aeglustumine, mis oli tingitud soodsast ilmast ja suuremast saagikusest paljudes põllumajanduse piirkondades üle maailma. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis toiduainete hinnatase 1,3%. Inflatsiooni aeglustumine puudutab eelkõige töötlemata toiduaineid, näiteks puu- ja köögivilju, mille hinnad tõusid veel aasta esimesel poolel väga kiirelt. Töödeldud toiduainete inflatsioon läbib aga oma madalseisu ning suurem nõudlus hakkab järgmisel aastal nii maailmaturul kui ka Eestis töödeldud toiduainete hinnakasvu kiirendama. Toiduained koos alkoholi ja tubakaga kallinesid novembris aastaga 2,2%, sisaldades aktsiisitõusu mõjusid.
Alusinflatsioon, mis hõlmab tööstuskaupu ja teenuseid (51% tarbijakorvist), püsis novembris mõõdukas, 0,3%. Kuigi paljudes euroala riikides tööstuskaubad odavnevad, jätkus Eestis mõõdukas hinnakasv, mis ulatus novembris 0,7%ni. Impordihindade langus tasakaalustas suure osa kohaliku palgakasvu mõjust. Ettevaates peaks hinnakasvu piirama ka uute kaubanduspindade lisandumine, mis tihendab konkurentsi siseturul. Arvestades palga kasvu kiirenemist kolmandas kvartalis 8,8%ni, oli teenuste nullilähedane inflatsioon novembris ebaharilikult väike. Teenuste inflatsiooni summutasid tasuta teenused ning side hinnalangus. Ilma side odavnemiseta oleks inflatsioon olnud 0,6 protsendipunkti suurem Nende tegurite mõju lähikuudel väheneb, mistõttu teenuste hinnakasv kiireneb tõenäoliselt juba uue aasta algul.
Euroala keskpankade peaeesmärk on hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Euroala keskmisest pisut kõrgem inflatsioon Eestis on ootuspärane ja tuleneb kiirema majanduskasvu mõjust ning suhtelise sissetulekutaseme ühtlustumisest euroala omaga.
Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja
Allikas: http://www.eestipank.ee/press/tarbijahinnad-langesid-viiendat-kuud-jarjest-06122013?source=newsletter
