See, et jaekaubanduses müügimahud juunis kasvule pöördusid, oli ootuspärane. Üle 7-protsendise jaemüügimahu kasvu taga oli tõenäoliselt aprillis ja mais toimunud tarbimise vähenemine, mida nüüd kompenseerima asuti. Nii tugevat kasvu on viimastel aastatel olnud harva. Jaemüügimahtude langus kestis vaid kaks kuud.
Jaemüügimahtude kasvu juunis näitasid nii kaardimaksete käibe, kui ka kaubandusbaromeetri kiire paranemine. Kaardimaksete käive jaekaubanduses tegi järsu hüppe üles juba mai keskel, kui kaubanduskeskused avati. Samuti on koroonaviiruse kontrolli alla saamine ja piirangute kaotamine suurendanud inimeste liikumist.
Elanike üldine kindlustundeindeks juunis küll halvenes, kuid perekonna majandusliku olukorra väljavaade eesolevaks 12 kuuks paranes. Juulis paranesid veelgi kaubandussektori üldine kindlustunne ja elanike ootus oma perekonna majandusliku olukorra kohta eesolevatel kuudel. See viitab jaemüügimahtude kasvu jätkumisele ka juulis.
Küll on aga Eesti elanikud suurendamas oma hoiuseid, mille kasv kiirenes kohe pärast eriolukorra kehtestamist märtsis ning mis on seejärel püsinud kõrgel tasemel. Hoiuste kasv näitab ühest küljest elanike piiratud võimalusi tarbimiseks (näiteks reisimiseks ja meelelahutuseks) aga ka nende ebakindlust. Hoiuste suurenemise võrra on eratarbimine väiksem. Suuremad hoiused on aga puhver võimalike riskide vastu. Kaupade jaemüük on ligi pool eratarbimisest, samas kui eratarbimine on ligi pool SKP-st. Seega näitab jaemüügi mahtude muutus umbes veerandit SKP-st.
Vaatamata kevadel majandust tabanud tugevale šokile, ei ole registreeritud töötusemäär veel kõrgele tõusnud. Viimasel kahel kuul on see püsinud 7,8-7,9% juures. Teatavasti on töötuse tõusu aidanud pidurdada Töötukassa töötasu hüvitis, mida saab ligi viiendik Eestis hõivatutest. Samuti on positiivse mõjuga olnud pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused, mis hakkavad aga septembri teisest poolest lõppema. Maksepuhkuste ja töötasu hüvitise lõppemine võivad sügisest töötust suurendada, mis omakorda võib tarbimist piirata.
Töötuse suurenemine sõltub paljuski sellest, kuidas taastuvad välisnõudlus ja -turism. Juulis euroala ostujuhtideindeks paranes. Indeks näitab nii teenuste sektori kui ka töötleva tööstuse kasvu. See tähendab aga välisnõudluse paranemist. Euroalale läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist.
