Ehitusinsenerist 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul ei mõista paljud inimesed, et praegu populaarsed niiöelda targad majad pole säästu-, vaid mugavuslahendused, millega võivad kaasneda suured hoolduskulud.
Martin Vahteri sõnul tähendab tark maja näiteks seda, et sauna saab distantsilt sisse lülitada, aknakardinad jooksevad ise ette ja temperatuuri ning valguse juhtimine käib tahvelarvutist. “Seetõttu tuleks eristada nn tarka maja ja energiasäästlikku maja. Need mõisted on küll omavahel tihedalt seotud, kuid ei tähenda ühe ja sama,” ütles Vahter.
“Tark maja on mugav, moodne ja ka hea müügiargument, kuid paljudele tuleb üllatusena, et lisaks ostuhinnale võib selle ülalpidamine üsna kulukaks minna. Paralleeli saab tuua autotööstusega, kus sõiduki lisavarustus mõjutab oluliselt selle hinda, rääkimata hilisemast hooldusest. Kui vaadata asja praktilisest küljest, siis osa nendest lisavõimalustest kasutame korra või paar sõpradele näitamiseks ning sinna need jäävad. Usun, et paljud on sarnase olukorraga kokku puutunud kodutehnikat kasutades, millel isegi kaks korda aastas kellaaja muutmine on ületamatu ettevõtmine, ” rääkis Vahter.
“Targa maja lahenduste pakkujaid on palju ja erinevas hinnaskaalas. Ehitajad otsivad ikka kohti, kust kulusid optimeerida ja targa maja korteris ei pruugi seinas valguse juhtimiseks olla mitte iPad, vaid tundmatu tootja seade, mille peab ühel päeval välja vahetama. Keerulised tehnosüsteemid võivad olla kapriissed ja nõuda hooldust, millele oma mõistus enam peale ei hakka. Näitlikult – kui tavaline kardinasiin katki läheb, siis tood poest uue ja vahetad välja. Kui aga tõrguvad elektroonilised süsteemid, siis on iga kord vaja spetsialisti, kes kalli lahenduse välja vahetab ja uuesti häälestab,” rääkis Vahter.
