Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond tegeleb sel kevadel süvitsi Tartuga – seda linna enda kutsel, et aidata paremini valmistuda Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmiseks 2024. aastal. Selleks löödi käed Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjusega, et lahata lausa kolme stuudio raames tudengitega nii Tartu südalinna kultuurikeskuse ideed kui ka Tartu linnaruumi kujunemist laiemalt.
Linnaarhitekt Tõnis Arjus tõdeb, et koostöö EKAga on suurepärane võimalus mõtestada linnaruumi arengut veelgi mitmekesisemalt ja toetab linna ambitsioone teaduspõhisele arengule. „Südalinna kultuurikeskuse projekti puhul on sellest koostööst linnal suur tugi idee täpsustamisel ja valmistumisel rahvusvaheliseks arhitektuurivõistluseks, andes võimaluse juba eeltöö käigus kaaluda erinevaid kohapõhiseid ruumilisi lähenemisi.“
Südalinna kultuurikeskusega tahab Tartu linn anda paremad võimalused kunsti eksponeerimiseks Tartu kunstimuuseumile, mis ammu uusi ruume vajab, aidata linnaraamatukogul tuua kirjandus ja lugemine mugavamalt iga inimese käeulatusse ning tekitada Tartusse juurde üks 500-kohaline kaasaegne saal kontsertide ja konverentside tarbeks. Kuid ettevõtmise ambitsioon on suurem kui anda 22 000 uut ruutmeetrit kultuurile. Eesmärgiks on luua avalik ruum, mis on ühtlasi maamärk ja samaaegselt igapäevane koosolemise koht, ning et uus kavandatav linnasüda oleks ehitatud puidust, tänapäevaselt kliimapositiivne, avatud kõikides liikumissuundades ja läbi põimunud pargiala ning järjest elavduva jõeäärsega.
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari sõnul teeb kompleksne ja põnev ruumiprogramm Tartu südalinna kultuurikeskusest tudengite jaoks põneva õppeprojekti, sest tuleb leida viis kuidas sulandada uus hoone kokku Tartu kesklinna ajaloolise linnakoega nii, et see muutuks avaliku ruumi loomulikuks osaks. Tudengile on ääretult oluline näha ja tajuda päriselt toimuvaid protsesse linnaplaneerimises ning kaasa rääkida kaasaegse linnakeskuse kujunemises.
Arhitektuuritudengid saavad ülesandeks pakkuda arhitektide Sille Pihlaku, Siim Tuksami ja Austria inseneri Adam Orlinski juhendamisel välja oma nägemuse sellest, milline võiks olla kliimaneutraalne, energiasäästlik, puidust moodulhoone, mis vastaks kultuuripubliku ja -korraldajate vajadustele. Kavandatud projekt peab lisaks olema paindlikult seotud ümbritseva linnapargi ja linnaruumiga ning kokku tuleb iga kavandi autoril läbi mõelda 22 000 m2 ruumi (võrdluseks: Kumu kunstimuuseumi maht on umbes 25 000 m2, Helsingi raamatukogu Oodi u 18 000 m2): galeriipindu, puhkealasid, raamatukogu jne. Äsja EKAs puitarhitektuuri tulevikuvisioonide teemal doktorikraadi kaitsnud Sille Pihlak ütleb, et tudengid tegelevad just nimelt moodulitest kavandamisega sellepärast, et suurtest puitmoodulitest hoone mahtu ja struktuuri saab ruumivajaduste muutumise puhul hõlpsamalt ja kliimasõbralikumalt muuta kui tavapärast monoliitsete konstruktsioonidega hoonet.
Erilist tähelepanu pööratavad tudengid kultuurikeskuse energiadisainile – kuidas integreerida kliimaneutraalne ja väikese CO2 jalajäljega mõtlemine disainiprotsessi juba algstaadiumis: planeerida hoone, mis on säästlik, kasutades konkreetse paiga parameetreid ja konteksti.
Ent töö kõige esimene etapp on põhjalik kohauuring: tudengid kaardistavad ja mõtestavad tulevase kultuurikeskuse ala uue ruumi loomise vaatenurgast, analüüsivad ruumi kasutamist ja kasutajaid, juhendajaks urbanist ja EKA doktorant Mattias Malk.
Lisaks kultuurikeskusele löövad EKA arhitektuuritudengid tänavu kevadel kaasa mitmes teises Tartu-keskses õppeprojektis – 1. kursuse tudengid kavandavad Tartusse puidust varjualuseid ning ehitavad ühe nendest suve lõpus valmis. 4. kursuse tudengid aga vaatavad hoopis kaugesse tulevikku ning küsivad: mida peaks Tartus linnaplaneerimislikult ära tegema pidades silmas aastat 2050.
