Tartu Linnavalitsuse tellimusel alustas Selektor Projekt OÜ jaanuaris Sõpruse silla rekonstrueerimise projekti koostamist. Projekteerija esmaseks ülesandeks sai analüüsida ja võrrelda kahte liikluslahenduse varianti: 1+1 ja 2+2 sõidurajaga silda. Praeguseks on projekteerija pakkunud välja mõlema lahenduse plussid ja miinused ning järgnevalt tuleb linnavalitsusel koostöös projekteerijaga valida välja sobivam variant, millega liikuda edasi põhiprojekti koostamise juurde.
Mõlemad liikluslahendused peavad soodustama säästvate liikumisviiside kasutamist, parandama liiklusohutust ja elukeskkonna kvaliteeti ning aitama luua inimmõõtmelist linnaruumi. Sillale tuleb kavandada eraldatud kõnniteed ja mõlemal pool sillaosal kahesuunalised rattateed ning lahendused, mis aitavad rahustada liiklust. Sõidutee osas tuli analüüsida kahte erinevat liikluslahenduse varianti: 1+1 ja 2+2 sõidurajaga sild.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on nii linnavalitsuses kui ka linnavolikogu komisjonides toimunud aktiivsed arutelud, millise lahendusega oleks mõistlik edasi liikuda, kuid üksmeelt ei ole selles küsimuses veel leitud. „Seniste arutelude käigus on siiski rohkem poolehoidjaid pälvinud 2+2 lahendus. Mõlema välja pakutud lahenduse puhul läheb jalgsi ning rattaga liiklejate olukord võrreldes tänasega märkimisväärselt paremaks, seda vaatamata sellele, et 2+2 lahenduse puhul on võimalik kergliiklejatele veidi vähem ruumi eraldada kui 1+1 lahenduse puhul. Lahenduste peamine erinevus seisneb mõjus autoliiklusele. Kui sillale jääb mõlemas suunas üks sõidurada, siis prognoosivad eksperdid silla rekonstrueerimise järgselt liikluse osalist ümberpaigutumist ning mittesoovitavat liikluskoormuse kasvu kesklinna piirkonnas. Samuti tekiksid liikluses, kaasa arvatud ühistranspordis, tõsised probleemid, kui näiteks avarii selle ainsa sõiduraja sulgeb,“ selgitas abilinnapea Tamm.
1+1 sõiduradadega variandi puhul toob analüüs välja, et see võib tuua järgneval kümnendil keerulisema liikluse olukorra kesklinnas, kuna liiklus kolib osaliselt kesklinna ning Rahu silla ja Riia ja Turu tänavate liikluskoormus tõuseks. Seda olukorda aitaks leevendada riigi poolt põhjapoolse ümbersõidu rajamine, kuid selle teostamise osas puudub konkreetne ajaplaan. Samas looks see lahendus paremad eeldused pikemaajaliste kliimaeesmärkide täitmiseks ehk autoliikluse vähenemiseks.
2+2 sõiduradadega variandi puhul toob analüüs välja, et selle variandi puhul on lähikümnendi liiklusolukord parem, kuid pikaajaliste eesmärkide täitmine võib raskem olla. Samas annab see lahendus paremad võimalused tegeleda lähiajal kesklinna piirkonnas rattaliikluse edendamisega ehk rattateede põhivõrgu realiseerimisega. Oluline on tagada silla otstes piisav ristmike läbilaskvus. Selle variandi puhul on võimalik, et Annelinna-poolne ringristmik saab säilida valdavas ulatuses tänasel kujul ning Karlova poole tuleks projekteerida silmusringiga ristmik.
Mõlema lahenduse korral oleks kiiruspiirang sillal 40 km/h.
Sõpruse silla praegusteks peamisteks probleemideks on puuduvad ohutud rattateed ja teeületuskohad kergliiklejatele, autode lubatust suurem sõidukiirus ja ohtlikkus ning silla üldine tehniline ebarahuldav seis.
Silla projekteerimistöö peab olema tehtud selle aasta jooksul, ehitustöödeks on planeeritud 2024. ja 2025. aasta ning tööd on kavas teha vaheldumisi mõlemal silla poolel nii, et silda ei tuleks täielikult sulgeda.
