Tartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale. 2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena.
Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?
Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)
Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.
Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse.
Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka teistes linnaosades – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).
Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades.
Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.
Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)
Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi.
Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.
Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks.
Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.
Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.
Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt.
Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.
Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring – Tartu Ülikool: Tartu-elamuprognoos-2035
Kersti Luik
Domus Kinnisvara maakler
