Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi andmetel kasvas elamute ostu-müügitehingute arv selle aasta esimesel poolel mullusega võrreldes 37 protsenti.
Toompargi andmeil tehti sel poolaastal elamutega Tartumaal 136 tehingut kogukäibega 148 miljonit krooni. Samal perioodil aasta varem tehti aga 99 tehingut kogukäibega 157 miljonit krooni.
«Selgelt võib öelda, et kevaditi majade ostmine-müümine aktiveerub,» märkis Toompark ning lisas, et selle aasta esimeses kvartalis sõlmiti Tartumaal hoonestatud elamumaaga 53 tehingut ning teises kvartalis juba 83 tehingut.
Mullune väiksem tehingute arv on Toompargi sõnul selgitatav eelmise aasta esimesel poolel majanduskeskkonna jahenemisest tingitud madalama tarbijakindlusega. Mullust kõrgemat käivet selgitas Toompark aga toona kõrgemate hindadega.
Samas märgib Toompark, et kuna osa elamuid võib asuda ka maatulundusmaal, ei pruugi maa-ametilt saadud andmed olla täielikud, ent peegeldavad siiski asjade seisu.
Annab kaubelda
Ober-Hausi kinnisvaraspetsialisti Sirje Tederi sõnul on praegu tegemist ostjate ülemvõimuga, sest kinnisvarafirmade pakkumised ületavad nõudlust. «Tartu linnas on praegu müügis ligi 350 maja, kuid tehinguid tehakse ligikaudu 10 korda kuus vähem kui perioodil 2004–2007,» rääkis Teder.
Tederi hinnangul on elamu hinnast võimalik alla kaubelda keskmiselt 20–40 protsenti. Samas sõltub palju ka konkreetsest majast ning enamik ostjaid lähtub hinna kauplemisel alternatiivsest kulust ehk sellest, kui palju maksab samasuguse maatüki ostmine ning maja ise ehitamine.
Sobiva leidmine on raske
Hoolimata suurest müügipakkumiste arvust on kinnisvaraspetsialisti Sirje Tederi hinnangul klientide ootusi ja soove majaostul raske täita. «Ostjate silmis on enamik maju spetsiaalselt müümiseks ehitatud ning sageli ka kaheldava ehituskvaliteediga,» märkis ta.
Tederi sõnul tahetakse enim osta maju, mis on heas seisukorras ja tervikuna elamiskõlblikud või siis vastupidi suurt remonti vajavad. Vahepealsed variandid on vähem nõutud.
Populaarsed elamuostu piirkonnad on Tartus Tammelinn, Tähtvere ning Ihaste. Eriti hinnatud on aga Tartu lähistel asuvad privaatsed kõrghaljastusega kohad, lisaks tõstab veekogu lähedus oluliselt kinnistu väärtust.
Tartus püsib korteriüür pealinna omast kallim
Tartus on korterite üürihinnad püsinud tänavu keskmiselt 80 krooni ringis ruutmeetri kohta, võrreldes Tallinnaga on endiselt täheldatav kõrgem üürihind.
Tänavu esimesel poolaastal soovisid korterite üürileandjad Tartus saada kinnisvaraportaali City24 andmetel ruutmeetri eest keskmiselt 81 krooni, Tallinnas aga 80 krooni.
Portaali City24 toimetaja Margus Sanglepa sõnul küsitakse praegu Tartus ühetoaliste korterite eest ruutmeetri kohta keskmiselt 93 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korterite eest 75 krooni üüri.
Tallinnas antakse aga ühetoalisi kortereid üürile keskmiselt 89 krooniga, kahetoalisi 79 krooniga ja kolme ning enama toaga kortereid 76 krooniga ruutmeetri kohta.
Eramute üüripakkumiste keskmised hinnad olid aga juulikuu algul City24 andmetel Tallinnas kõrgemad ehk küündisid keskmiselt 83 kroonini ruutmeetri eest ning Tartus 65 kroonini ruutmeetri eest.
Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark täheldas Tartus Tallinna üürihindadest kõrgemate hindade tendentsi ning märkis, et tema hinnangul võib selle põhjuseks tuua Tartu inertsema ja vähempaindlikuma kinnisvaraturu.
Toompark lisas, et üüripakkumiste arv kahanes mullu kuni tänavuse aasta alguseni, kuid sellest aastast on see taas tõusnud.
Näiteks oli Toompargi sõnul eelmise aasta detsembris kinnisvaraportaalis kv.ee Tartus 1196 üürikorterite pakkumist ning tänavu juunikuus 1967 üüripakkumist.
Artikli autor on Triin Ahonen. Artikkel ilmus 16/07/2010 väljaandes Tartu Postimees.
