Aprillikuu alguse seisuga oli Tartus müügis umbes 280 uut korterit ja lisaks ligikaudu 20 täielikult renoveeritud korterit. Võrreldes poole aasta taguse ajaga on turul pakutavate uute korterite arv vähenenud 7 protsenti. Selle ajaga on teostatud 105 uue korteri ostu-müügitehingut. 2015. aasta jooksul on müügile tulnud umbes 65 uut korterit – mahukamatest projektidest võib välja tuua Savi tn 41, Ladva tn 3a ja 4a korterelamud.
Vahepealse ajaga on turul vähenenud ühe- ja kolmetoaliste korterite osakaal uute korterite kogupakkumiste arvust, kahetoaliste osakaal on jäänud samaks ning neljatoaliste osakaal tõusnud. Aprilli alguses oli uusi ühetoalisi kortereid pakkumises ainult 11, mediaanhinnaga 2200 €/m2. Ühetoaliste korterite mediaanhind on poole aastaga tõusnud 2 protsenti, mis on tingitud kallimate korterite turule seisma jäämisest, samal ajal kui odavamad korterid on ära ostetud. Kahetoaliste korterite mediaanhind on langenud 5 protsenti, olles aprilli alguses 1796 €/m2. Kolme- ja neljatoaliste korterite hinnad on jäänud samale tasemele – vastavalt 1803 €/m2 ja 1692 €/m2.
Uute korterite pakkumiste keskmises hinnas otseselt hindade langus ei kajastu, kuna tehinguid tehakse rohkem odavama hinnaga korteritega, mis viib pakutavate korterite keskmise hinna üles. Kuid siiski on näha, et tehakse sooduspakkumisi nii korterite hinnale kui ka korterite lisaseadmetele ja sisustuselementidele – näiteks on pakutud köögimööblit, garderoobi või valvetehnikat hinnas. Nii mõnigi uusarendus on juba hindasid langetanud (nt. Siili 8), kuid on ka selliseid projekte, kus on vahepeal hindasid tõstetud (nt. Soola 2). Tundub, et mitmete korterite hinnas on kauplemisruumi, eriti võib seda märgata kallimate korterite juures, kuna nende müük ei ole edenenud ning tühjalt seisev korter toodab arendajal kahjumit.
Jätkuvalt on aktiivne Tartu linna piiril asuvate uute korterite turg. Mitu aastat on korteri ostjate meelispaigaks olnud Pärna allee, mis on meelitanud inimesi sinna elama tervikliku elukeskkonna ja mõistlike korterite hindadega. Edu on saatnud ka Metsasarve tee arendust, kus üldjuhul on kõik korterid juba enne korterelamu valmimist broneeritud. Mõlemas arenduses on viimased majad valmimas käesoleva aasta suve lõpuks. Kuna linnast väljas asuvatel korteritel on hetkel väga hea turg, võib eeldada, et lähima aasta jooksul on sarnastele korteritele lisa tulemas. Iseasi kas ka sama hinnaklassiga mis praegu, sest ehitushindade tõus ja jätkuv suur huvi korterite vastu võib hindasid kergitada.
Lisaks korteritele on kinnisvaraturule lisandunud ka märkimisväärne arv uusi ridaelamubokse. Aprilli alguses oli pakkumises ligi 70 uut ridaelamuboksi, neist kolmveerand neljatoalised keskmise pindalaga 102 m2 ja keskmise hinnaga 130 000 € (1276 €/m2). Pakkumises olevate uute ridaelamute hinnad on läinud üle kriitilise piiri – 130 000 €, mis on linnast väljas asuvate uute ridaelamute müüki vaigistanud. Kui vaadata 2014. aastal ja käesoleval aastal uute ridaelamuboksidega tehtud tehinguid, paistab silma, et peamiselt on tehingud hinnavahemikus 110 000 kuni 125 000€. Üle 130 000€ maksvate ridaelamuboksidega on tehtud vaid mõni üksik tehing.
Uusarenduste turgu ilmestab odavamate uute korterite kiire müük ning kallimate korterite pakkumisse jäämine. Turule on omane väiksema pindalaga korterite eelistamine. Kes meist ei unistaks suurtest lossidest, kuid reaalselt pangas laenuvõimalusi uurimas käies selgub kurb reaalsus. Selleks et igal pereliikmel oleks oma privaatne nurgake, peab leppima ruutmeetritelt väiksema 4-toalise korteriga. Praegusele kinnisvaraturule on iseloomulik, et ostjad vaatavad pigem lõpphinda kui ruutmeetri hinda. Ehk 105 m2 suurusele 4-toalisele hinnaga 1595 €/m2 (167 475 €) eelistatakse 75 m2 hinnaga 1610 €/m2 (120 750 €). Kuigi pere võib soovida ruumikat ja avarat korterit, on siiski hinnavahe 46 725 eurot ning laenuvõimekus seab oma piiri. Ja ei tasu ära unustada, et 75 m2 korteri ülalpidamiskulud on madalamad kui 105 m2 suurusel korteril.
Kinnisvara ostjad on muutunud teadlikumaks, sest enne ostuotsuse tegemist kaalutakse põhjalikult erinevaid aspekte: korteri kommunaalkulusid, energiasäästlikust, planeeringut, jms. Lisaks peetakse oluliseks ka näiteks lähima poe, lasteaia, kooli või ühistranspordi peatuse kaugust uuest elukohast. Eesti keskmine palk on vaikselt kasvamas ning töötute arv tööturul vähenemas. Sellest võiks järeldada, et inimeste elatustase on viimastelt aastatel tõusnud ja nad saavad endale rohkem lubada, aga numbritele otsa vaadates tuleb tõdeda, et kinnisvara hinnad liiguvad keskmise palgaga võrreldes kiiremini.
Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik
| Artikli allikas on Domus Kinnisvara blogi. |
 |
