Tartu linnavalitsus esitas volikogule eelnõu, millega alustatakse Toomemäe külje all asuva krundi detailplaneeringu koostamist. Planeeringuga tekiks võimalus ehitada korterid ja nõue taastada kunagine vallivahi maja.
Näituse 6 ja ümbritsevate kinnistute omanik on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Projektijuht Kärt Varbit ütles, et ligikaudu 10 000 ruutmeetri suurune ala võiks kahe aasta jooksul turule jõuda.
“Meil on väga suur huvi, et sellele alale tekiks detailplaneeringu näol väärtuslik linnapilt. Pärast seda me sooviksime leida alale visiooniga arendaja, kes selle ise välja ehitab,” rääkis Varbit.
Alal kehtib mitu muinsuskaitselist ja looduskaitsepiirangut. Tartu abilinnapea Reno Laidre loodab, et hea asukoht meelitab arendaja siiski investeerima.
“Ehitusmahtudele, kõrgustele ja asukohtadele on küll lähteülesandes teatud piirangud ja visioon ette antud, aga eks see täpne maht selgub planeerimise käigus, kas ja kuidas õnnestub kõiki tingimusi täita. Eeldatavasti umbes 6500 ruutmeetrit brutopinda saab sellesse kvartalisse kavandada. Tõenäoliselt kuni kolmekorruselisi hooneid,” tutvustas Laidre plaane.
Varem taheti krundile ehitada Eesti Rahva Muuseumi hoone. Tänaseni on lahtivõetuna Eesti Rahva Muuseumis hoiul ka mälestiseks kuulutatud kunagi Tartu Ülikoolile kuulunud vallivahi maja. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm selgitas, et pargivaht jälgis ülikooli jaoks korda.
“Kui ülikool selle Toomemäe endale sai, oli see prügimägi ja linnaelanikud karjatasid seal oma loomi ja viisid sinna oma prügi. Üheltpoolt oli vaja valvata, et prügi ei viidaks, et loomi ei karjatataks. Teisalt oli ülikoolil ka Kassitoome, kus kaevandati kruusa. Seda taheti sealt tasuta edasi kaevandada, kuigi nüüd kuulus see ülikoolile ja selle eest oleks pidanud maksma,” avas Tamm ajaloolist tausta.
Vallivahile ehitati ka 1824. aastal elamuks maja, kus ta ümbritsevat hästi näeks. Egle Tamm kirjeldas, et vallivahi maja oli unikaalne, teist sellist Eestis ei ole olnud.
“Kujunduselt kui ka selle poolest, et keset klassitsismi perioodi ehitati gooti detailidega maja. Teravkaarsete akende ja ustega maja. See maja oli otsaga tänava poole ja sissepääsu ees oli veel väike varjualune, mis toetus sammastele. Sambad olid kavandatud kasetüve immitatsiooniga. Soov oli seda võimalikult loodusesse sulatada. Tõenäoliselt ongi tegemist sellise esimese uusgooti stiilis hoonega Eestis üldse.”
Vallivahi maja taastamise kohustus jääks ka arendaja õlule. Arendajal jääks ka vabad käed otsustada, mis funktsioon hoonel tulevikus olla võiks. Järgmisena peab detailplaneeringu koostamine saama heakskiidu linnavolikogult.
