Kinnisvara müügiportaalides on kuulutusi, mis seisavad seal juba aastaid. Hinnad on enamasti ajast-arust ja tehinguni nendega kindlasti ei jõuta. Pakkumis- ja tehinguhindade vahel on käärid üha suurenenud.
CKE Kinnisvara OÜ kinnisvaraekspert Reelika Tammemäe müügiportfelli kuulub näiteks Tallinnas Tammsaare teel asuv 2toaline korter, mis meelitab ostjaid kinnisvaraveebis KV.EE juba 3. juulist 2007. Korteri hinnaks on seal märgitud 1,3 miljonit, ruutmeetri hind üle 27 000 krooni.
Müügivajadus läks aastate jooksul üle
“Jah, selle objekti hinda pole vahepeal muudetud. Tegime omanikuga tähtajatu maaklerlepingu, mis oli tol ajal väga populaarne ja ka pakkumise hind vastas 2007. aastale,” rääkis Tammemäe. Korteri vastu tunti huvi, kolm inimest oleksid 50 000 krooni müügihinnast odavamalt ka korteri soetanud, ent omanik tolle aja kohta nii suure allahindlusega ei nõustunud ja tehingud jäid katki.
“Aeg möödus ja omanikul möödus ka vajadus korterit müüa. Praegu on korter välja üüritud, kuid maaklerleping on jõus ja omanik seda lõpetama ei kipu,” nentis Tammemäe ning lisas, et praegu on huvi korteri vastu leige, on tingijaid, aga omanik hinda paraku ei alanda.
Hinnast kinni hoidev omanik kaotas 800 000
Lootus kõrgemat hinda saada kustub, kui probleemid, mille pärast tuleb vara realiseerida, on juba üle pea kasvanud. Tammmäe toob näite oma praktikast, mis viimasel ajal pole enam erandlik: “Eelmisel nädalal tehti tehing korteriga, mis oli samuti 2007. aasta suvest müügis hinnaga 500 000 krooni. Praeguseks oli omaniku vajadus korterit müüa nii suur, et oli nõus pea veerandiga ära andma. Ka sellel korteril oli aja jooksul ostjaid, kes oleksid lauale pannud 450 000, 400 000, 350 000 krooni.”
Kui klient on korduvalt öeldud, et kauplemisruumi pole, siis palub büroo omanikul ise hinnamuudatuseks ühendust võtta.
Hauston Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Merle Ripsi sõnul võivad pakkumis- ja müügihind tõepoolest erineda 5-10%, aga ka 50%. Huvilise tekkimisel hakatakse kauplema, kuni hind paika jääb, aga juhtub, et hinda ei suudetagi kokku leppida ja objekt jääb müümata.
“Näiteks tahtis klient saada ridaelamust 3,5 miljonit krooni ja leidus ostja, kes pakkus 3 miljonit. Omanik sellega nõusse ei jäänud, ning mõne aja pärast oli sunnitud müüma selle maja 2,2 miljoniga,” rääkis Rips.
Hauston Kinnisvaras suheldakse omanikega vastavalt suusõnalistele lepetele ja regulaarselt hinnaalandamiseks ettepanekuid ei tehta. “Pole sellist raudset reeglit, et iga kuu või aasta võtame ühendust ja muudame hinda. Aga lisaks ostuhuvilistest teatamisele arutame aeg-ajalt klientidega ka turuteemasid,” selgitas Rips.
Pakkumishinnad enam hoogsalt ei lange
Rips ise vahendab näiteks Raasiku vallas Arukülas vanema väikese puumaja müüki. 4200 ruutmeetri suuruse krundiga objekt on väljas 2007. aasta juunist, müügihinda – 1,5 miljonit krooni kahe aasta jooksul muudetud ei ole. “See on küll erandlik näide. Samas saame hinda muuta vaid omaniku nõusolekul. On neid, kes võtavad meie nõuandeid kuulda, ja neid, kes ei võta,” märkis ta.
Kivi Kinnisvarabüroo OÜ maakleri Kristina Kivi üks müügiobjekt on Tallinnas Kristiine linnaosas Kotkapoja tänaval 2006. aastal valminud majas asuv 117ruutmeetrine korter . Samast aastast on kinnisvarasaidil üleval müügikuulutus, kus hinnaks märgitud 3 090 000 krooni. “See, et kuulutus on kolm aastat üleval, ei tähenda, et hinda pole vahepeal muudetud. Me ikka reeglina muudame hindu iga kahe kuu tagant. Aga kuna selle korteri puhul on omanik tõesti kõrge hinna pannud, siis pole ka huvilisi olnud,” selgitas Kivi. Tema üritab siiski kord kuus omanikud läbi helistada ja soovitada neil hinda alandada.
“Mõni võib teha allahindlust 200 000, mõni 20 000 tuhat. Ja see sõltub ka sellest, kas omanikul on panga ees kohustusi,” lisas ta.
Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki hinnangul on elamispindade pakkumishinna langus pidurdunud. “Veel selle aasta veebruaris-märtsis-aprillis oli ühe kuu hinnalangus 4-5%. Praeguseks on see asendunud madalama hinnalangusega 2%”, kirjutab ta veebilehel adaur.ee.
Pakkumishinnad kohati isegi poole suuremad
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toomparki hinnangul on turul turul teatud hulk inimesi, kes hea õnne peale küsivad ulmelist hinda.
“Miks mitte kalastada?” märkis Toompark, viidates neile, kes panevad korteri müüki turuhinnast 40-50% kallimalt. Tema sõnutsi pole osadel inimestel lihtsalt müügiga kiiret ning teine osa on veendunud, et nende vara maksabki oluliselt rohkem.
Toomparki sõnul on üldiselt pakkumise ja turuhinna erinevus olnud stabiilne, ent just viimasel ajal suurenenud. Kuna hinnad on langenud, tähendab see, et vahe ulatub kuni 40 protsendini.
“Sel aastal on see vahe suuremaks kärisenud, põhjus on selles, et tehinguhinnad on kiiremini langenud,” märkis ta. Teise põhjusena tõi Toompark välja, et tehinguid tehakse rohkem odavama kinnisvaraga ning kallimad objektid seisavad.
Kommentaar
Reelika Tammemäe, CKE Kinnis-vara OÜ kinnisvaraekspert
Hinnapakkumisi tehakse muidugi julgelt -30%, aga tehingusse jõuavad enamasti maksimaalselt 10% allahindlusega. Hinnalangus on vahel sümboolne, eelkõige siis, kui hind on juba konkurentsivõimeline. Näiteks müüdi Gonsiori tänaval 4toaline, 71m2 suurune korter, mille hinnaks oli märgitud 850 000 krooni, 20 000 krooni võrra odavamalt. Suur osa müügipakkumistest on ostjale juba taskukohased.
Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 07/09/2009 väljaandes Äripäev.
