Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski kommenteeris, et vastavalt normidele on toatemperatuur piiratud tavapärasel suvel eluruumides 27 kraadiga, mida tohib ületada ainult lühiajaliselt 150 kraadtunni jooksul.
Praeguse ekstreemse kuumalaine puhul võivad vastavalt nõuetele ehitatud elamutes temperatuurid kerkida paari kraadi võrra jäädes siiski alla 30 kraadi. Büroohoonetes ja muudes mitteelamutes on sama number 25 kraadi, kuid need majad on reeglina õhutusega ning praegustel tingimustel saavad temperatuuri hoidmisega edukalt hakkama. Mitteelamute rangem nõue arvestab sellega, et inimesed peavad tööd tegema ning nende tööviljakus ei tohi langeda ka kuumadel suvepäevadel. “Kuna tegemist on suhteliselt uute nõuetega, mis hakkasid kehtima alates 2008. aastast, siis paljud sellest teadlikud ei ole. Ometi on teema väga aktuaalne nii meil kui Euroopas, kuna uued hea energiatõhususega, hästi soojustatud hooned kipuvad kergelt ülekuumema juba kevadel. Jätkuv kuumalaine näitab kiirelt kätte, kas meie kodud ja töökohad on ehitatud kvaliteetselt. Kui projekteerimise käigus pole probleemi lahendatud, siis pärast tagajärgedega võitlemine on keerukas ja kallis,” ütles Kurnitski.
Kurnitski lisas, et peamised probleemid, mida jätkuvalt näha võib on suured, ilma varjestuseta klaaspinnad ning väikesed tuulutusaknad. Lõunasse või läände suunatud akendega väiksematesse korteritesse, milles ei saa tekitada tuuletõmbust, võib tekkida lausa põrgulik palavus. Hoolika projekteerimisega on ülekuumenemist võimalik vältida ka ilma jahutuseta. Selleks on vaja piirata klaaspindade suurusi, kasutada varjestusi, omada piisavalt tuulutusaknaid ning kasu on ka massiivsetest ehituskonstruktsioonidest.
