Uuringu ajendiks oli ühelt poolt 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud ühe suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing ning teisalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2009. aastal läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, mille käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on olnud kohati ebapiisav ning see võib olla mõningal juhul endaga kaasa toonud puudusi nii hoonete ohutuse, energiatõhususe kui ka kasutusmugavuse osas.
Heaperemehelikust hooldamisest on eriti sõltuvad ehitiste ilmastiku mõjudele otseselt avatud osad, nagu näiteks rõdud. TJA uuring keskendus rõdude raudbetoonist esipiirdepaneelidele kui suurpaneelelamute ühele potentsiaalselt kõige riskantsemale konstruktsioonilahendusele. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada selliste rõdudega korterelamute ligikaudne arv, geograafiline jaotus ning nende rõdupiirete kandekonstruktsioonide üldine seisukord, samuti anda juhised rõdude seisukorra parendamiseks ning motiveerida omanikke rakendama meetmeid ohutuse tagamiseks. Uuring viidi läbi kahes etapis ajavahemikul 2012-2013.
Uuringu esimese etapi tulemusena kaardistati üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud eenduvaid raudbetoonist piirdeid (kokku 17 erinevat piirdepaneeli tüüpi). Uuringu teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet, mille rõdude piirdepaneelidele (kokku 233 rõdu) teostati visuaalne vaatlus. Vaatluste käigus anti hinnang piirdepaneelide kinnituskonstruktsioonide korrosioonikaitse olukorrale, tuvastati projektile vastavus ja analüüsiti olukorra ohtlikkust. Hinnangu andmisel lähtuti võimalusel säilinud suurpaneelelamute ehitusprojektidest.
Tüüpilisemate puudustena tuvastati kinnituselementide tugevusomadusi vähendavaid puudusi nagu ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning ehitusprojektile mittevastavate materjalide kasutamine kinnitustes.
Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest. Erinevate puuduste koosmõjusid uurides leidis TJA, et uuringus vaadeldud rõdupiirete konstruktsioonidest vaid 16% olid väga hästi teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes rõdude esipaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.
Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda. Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks. Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala ekspertidega või projekteerijatega. Sageli ei ole rõdupiirete kinnituste tugevdamine ja täiendav korrosioonkaitse eriti kulukas ja suuremahuline töö.
Ehitise ohutuse ja korrashoiu eest vastutab ehitise omanik ning seega on ka rõdupiirete püsivuse kontroll ja tagamine korteriühistute ja korteriomanike vastutusala.
Kuivõrd rõdupiirete tugevdamise puhul ei ole tegemist väga kuluka ettevõtmisega, siis riik spetsiaalset eraldiseisvat toetusmeedet sellele tegevusele ei kavanda, küll aga saab lugeda rõdupiirete kinnituste tugevdamist abikõlblikuks ja eeldatavaks tegevuseks korterelamute rekonstrueerimistel koos fassaadi soojustamisega, mis on toetatavaks korterelamute rekonstrueerimise toetamise meetme raames.
Korterelamute tervikliku rekonstrueerimise toetamist jätkatakse aastani 2020 struktuurifondide ja CO2 heitkoguse kauplemissüsteemi kaudu laekuvatest vahenditest peale vastavate alusdokumentide jõustumist. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse kohta saab täiendavat infot SA KredEx kodulehelt : http://www.kredex.ee/korteriuhistu/.
