Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist.
Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult pärast Krimmi sündmuseid, on tööstustoodangu areng olnud suhteliselt stabiilne. Esimese kvartaliga võrreldes kiirendas majanduskasvu ka sooja talve ajutise mõju kadumine energiasektoris. Majanduskasvule avaldab jätkuvalt positiivset mõju tugev jaekaubandus, mida toetab majapidamiste suur kindlustunne.
Majanduskasvu väljavaade on seoses Venemaa-Ukraina kriisiga muutunud pessimistlikumaks. Kui me ei arvesta Venemaa kehtestatud vastusanktsioonide mõju võimendumist tarbimise ega investeeringute kaudu, jääb sanktsioonide otsene mõju suurusjärku 0,2%–0,3% SKPst. Seejuures on arvestatud, et impordipiirang mõjutab otseselt nii Venemaale eksportijaid kui ka neid Eesti ettevõtteid, mis pakuvad sisendit nii Eestisse kui välismaale Venemaale eksporditava kauba tootmiseks. Sanktsioonid toovad kaasa muutusi eeskätt toiduainetööstuses ja põllumajanduses, aga ka teistes valdkondades, näiteks hulgikaubanduses ja transpordisektoris, mõjutades ligikaudu 1500-2000 töökohta.
Sanktsioonid mõjutavad tooteahelaid terves Euroopa Liidus. Seetõttu võib sanktsioonide mõju Eesti välisnõudlusele ja Eesti majandusele ilmneda mitte üksnes Venemaa kaudu, vaid ka vähendades kaudselt Eesti eksporti teistele sihtturgudele.
SKP kasvu kiirhinnang põhineb uuendatud aegreal ega ole seetõttu otseselt võrreldav Eesti Panga viimase prognoosiga. Uue metoodika alusel koostatud aegrea avaldab statistikaamet septembris. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks majanduskasv olema 2014. aasta kokkuvõttes 0,7%.
Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist
