Pole kellelegi saladus, et oma maja ehitamisega kaasnevad suured kulud. Paljudele majaehitajate jaoks saabub oma maja ehitusprotsessis kätte see hetk, kus tuntakse, et maja ehitamine on kui põhjatu auk, kuhu raha tuleb matta, et maja valmis saada. See tekib pingeid ja pinged tekivad ennekõike seepärast, et just ehituse lõpufaasides tekib justkui pidevalt juurde lisakulusid ning teadmatus kulude osas tekitab stressi ja närvilisust.
Vaatame natuke seda protsessi, millest tekib pingeline eelarve ja sellega kaasnev stress?
1. Algne ehituseelarve on enamasti optimistlik
Maja ehitamise algusetapis teevad ehitajad hinnapakkumisi võrdlemisi ettevaatliku hinnatasemega, et oleks lootust tööd saada. Hinnapakkumistest ei kirjutata täpselt välja, mida töö sisaldas ning hiljem annab see võimaluse ehitajal lisaraha küsida. Eriti siis kui hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsioon on eelprojekti tasemel ning määramatus projektis suur.
Teistpidi aga aitab algselt odavam hind majaehitusi käivitada, mis muidu jääksid käima lükkamata. Teadmatus aitab töödega algust teha ning kuigi see toob kaasa tellijale lisamuresid ja takistusi siis enamik saavad nende takistuste ületamisega hakkama.
2. Osalised töövõtud
Suur osa, oma maja tellijaid, tellib ehitajatelt töid valikuliselt, mitte tervikuna “võtmed kätte” mahus. Seda tehakse ennekõike seetõttu, et osa töid soovitakse kas ise teha või vaadatakse ainult samm-sammult ettepoole ja tegeletakse uute töölõikude hinnaküsimistega alles siis kui see tööetapp kätte jõuab.
Selline lähenemine on tingitud ka sellest, et tellija ehitusprotsessis olles vajab õppimiseks aega ja kujundab oma valikuid vahetult enne töölõigu algust, eriti käib see siseviimistluse kohta.
3. Muudatused
Erinevatel põhjustel tekkivad muudatused on ehitusprotsessid pigem tavapärased. Probleem on aga sageli see, et tehtud muudatused mõjutavad teisi kas juba teostatud või veel teostamata töid ning sellega kaasnevad lisakulud.
Viimase hetke muudatused tõstavad ka üldjuhul ehituskvaliteedi riske, sest kiirustades tehtud lahendused ei ole alati detailides läbi mõeldud ning parandustööde tõttu võib tekkida uued vajadused uuteks muudatusteks.
Kokkuvõttes toob eelnev kaasa objekti ehitustööde lõpufaasides väga pingelise eelarve ja pingestunud suhtlemise ehitajaga. Sellises olukorras hakatakse otsima odavamaid lahendusi ja tõmmatakse sageli kulud lõpus maksimaalselt kokku.
Näiteks olen kohanud tellijaid, kes projektis toodud puitaknad on vahetanud viimasel hetkel odavamate PVC akende vastu, valitud odavama katusekate ja näiteks ka naturaalparketi vahetanud laminaatparketi vastu. Selliseid maju vaadates on mõnikord päris kahju olnud vaadata, kuidas muidu väga läbimõeldud majades sellised viimase hetke asendused maja üldpildi ära rikuvad ning välis- kui sisearhitektuur võib jääda inetuks.
Selleks, et maja saaks valmis võimalikult eelarve piires, tuleb teha alguses aga ka jooksvalt ehitamise ajal palju eeltööd ja küsida hinnapakkumisi nii, et kogu maja tervikuna on eelarves kaetud. Tervikvaade ehituskuludele aitab hoida ehituskulud kontrolli all ning varakult ja mõistlikult teha materjalide või lahenduste asendused, nii et üldpilt ei saaks rikutud.
Hoia maja ehitamise rahalist vaadet pidevalt uuendatuna viimase info põhjal ning alati kogu tervikut silmas pidades. Siis on vähem pingeid ja üllatusi maja lõpufaasis ning rahuolu oma majast suurem!
Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee
