Keerulise sõnastusega müügikuulutused jätavad odavad tehingud spetsialistide ja kinnisvarahaide pärusmaaks, leiab kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.
Suurpangad SEB ja Swedbank on tänavu pannud sundmüüki ligi 500 eluaset, kümnete korterite ja majadega on hädas ka teised pangad.
Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi hinnangul on pooltuhat sundmüügis eluaset Eesti kohta suur arv. „500 on igal juhul suur number, kui arvestada, et aasta peale tuleb Eestis kokku 9000-10 000 korteromanditehingut,“ selgitas ta Päevaleht Online’ile. „Samas on hoopis teine küsimus selles, kui palju neist elamispindadest reaalselt enampakkumisele jõuab. Sageli pannakse kuulutus üles selle põhjusega, et laenuvõtjat kõvasti raputada: kui sa nüüd tegutsema ei hakka, siis saadki oma korteri eest nii mitu krooni,“ rääkis Toompark.
Eksperdi sõnul on sagedased juhtumid, kus päev-paar enne enampakkumist leiavad võlausaldaja ja laenuvõtja omavahel siiski kokkuleppe ja oksjon jääb toimumata. Tõnu Toompark osutas ka sellele, et sundmüügid on sageli tavainimesele kättesaamatud ja seal tegutsevad peamiselt professionaalsed kinnisvarajahtijad. „Nende jaoks on ebamõistlik minna enampakkumisele, vaid leitakse enne kokkuleppe võlausaldaja ja korteriomanikuga,“ selgitas ekspert.
Tavainimesele aga jäävad juba avalike teaadaannete keerulise juriidilise sõnavaraga kuulutused arusaamatuks. „Kohtutäiturid ei tegele praegu tõsiselt asjade müügiga – kuulutuse panek avalikesse teadaannetesse ei ole seda, sest sellest (kuulutuse sõnastusest – toim.) ei saa tavainimene aru. Ja kui ta aru ei saa, on tunnetuslikud riskid väga kõrged ja ta jätab ostmata. Kohtutäiturite äri on suunatud spetsialistidele,“ ütles Tõnu Toompark lõpetuseks.
Järgmisel aastal on Toompargi sõnul siiski asjade paranemist oodata, kuna täiturid peavad hakkama müügikuulutuste juurde ka pilte lisama. “Siis nad peavad müügile rohkem tähelepanu pöörama,” ütles Toompark.
Artikli autor on Tuuli Aug. Artikkel ilmus 28/12/2009 väljaandes Arileht.ee.
