Äripäev küsis enam kui 350 Eesti arvamusliidrilt, ettevõtjalt ja juhilt: “Millise hinde panete Eesti valitsusele eriolukorra juhtimisel? Kas riigi sekkumine majandusse on olnud liiga nõrk või liiga tugev? Milliseks kujuneb uus normaalsus?”
See, kui koroonakriisi tingimustes otsustab keegi maale kolida või oma korterile puutevaba sissepääsu rajada, ainult kinnitab seniseid trende elamispindade turul. Suurem osa mõjust on lühiajaline, kirjutab Adaur Grupi juhatuse liige Tõnu Toompark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Vaadates kriisijärgsesse tulevikku oma eriala ehk elamispindade turu vaatest, on kõik uus jätkuvalt hästi unustatud vana. Juba on toimunud mõningad nihked majutuskorterite ja pikaajalise üüri korterite vahel. Ostu-müügitehingute arv on kukkunud kivina. Need on aga lühiajalised mõjud, mis 3–5 aasta pärast on meelest läinud.
Kas täna-homme projekteerimisse minev ühepereelamu või korterelamu on viirusepelglikkuse kasvu tõttu teistsugune? No ei usu. Mõningane muu hulgas puutevaba sissepääsu võimaldav hoone nutikus on nii ehk naa turul olemas. Privaatsetest pakiautomaatidest hoone sissepääsu kõrval on ehk rohkem juttu olnud, kui teod on järele tulnud. Sisenejaid ootavad steriliseerimiskambrid vaevalt elamute puhul trendiks kujunevad.
Sisekliimat loov hoone ventilatsioon on niigi kaasaegse elamu oluline tähelepanupunkt. Asi siis selle juures viiruste leviku piiramise mõttes mõni filter lisada pole. Kaugtöö suurenemine ei kasvata kulude tõttu korterites-majades olevat kabinettide arvu. Enamik telekoosolekuid tehakse jätkuvalt magamistoas voodiotsal või elutoas söögilaua taga istudes.
Kas inimesed peaksid mõnusat maamaja roheluses nüüd enam eelistama ja anonüümsed linnakorterid maha jätma? Niivõrd põgusaks jäänud koroona-avantüüri tingimustes ei tundu seegi kuigi tõenäoline. Kindlasti on inimesi, kes on endas leidnud jõudu nüüd maale kolimise idee lõpuks ellu viia. Linnastumise megatrend on aga tulnud, et jääda. Väike viirus selle vastu nii naljalt ei saa.
Riik hakaku tagasi tõmbuma
Panen valitsuse tegevusele eriolukorras hinde 5–. Tänase teadmise pinnalt võib muidugi teha hulga etteheiteid, miks valitsus tegi ühes või teises olukorrast sellise, aga mitte teistsuguse otsuse. Otsused langesid kriisiolukorras, kus pikaks mõtete heietamiseks aega ei olnud. Ja siin ongi kõige olulisem, et otsuseid langetati. Soovija leiab alati hulga vigu ja põhjuse karmiks kriitikaks. Teadmatus oli aga üldine ja vastuolulist infot oli koormate viisi. Sellises olukorras ei olegi võimalik ainuõigeid otsuseid teha.
Riigi sekkumine majandusse ehk palga- ja muud meetmed tunduvad asjakohased, mis on loodetavasti majanduslikus mõttes kõige valusamad majandusliku kriisi põhjad ära lõiganud. Nüüd on õige aeg tegeleda riigi tagasitõmbamisega majandusest.
On ju selge, et inimeste riigi palgale jätmine ei ole päris see majandusmudel, kus me tahaksime olla. Arvata, et riigi meetmetega tuleks majanduslikus mõttes haiget saavate inimeste arv nullida, ei ole mõistlik. Kõik see raha, mis täna toetustena laiali jagatakse, tuleb maksumaksjatel kinni maksta. See ei ole väga meeldiv perspektiiv.
https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/05/26/tonu-toompark-megatrendid-jaavad-uks-vaike-viirus-neid-ei-murra
