Töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.
Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui 2015. aasta II kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000.
Kui tööealiste inimeste (15–74-aastased) arv jätkas aeglast vähenemist, siis aktiivsus tööturul liikus jätkuvalt vastupidises suunas. 2016. aasta II kvartalis oli nii tööhõive määr (66,9%) kui ka tööjõus osalemise määr (71,5%) viimase 20 aasta kõrgeim. Tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) tõusis esmakordselt üle 700 000 ning oli hinnanguliselt 702 000. Tingimustes, kus tööealine elanikkond kahaneb, saab tööturul aktiivsete inimeste arv kasvada vaid seni tööturul mitteaktiivsete arvelt. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli 2016. aasta II kvartalis hinnanguliselt 280 000.
Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Kui 2015. aasta II kvartalis oli vanemaealiste tööhõive määr 54%, siis 2016. aasta II kvartalis 57,9%. Tööhõive määr tõusis nii meeste kui ka naiste seas, kuid naised andsid kõigis vanuserühmades kasvu suurema panuse. Tööhõive määr tõusis nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas. Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes, kuna mitte-eestlaste töötuse määr langes ja eestlaste oma tõusis. Eestlaste töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 5,8% ning mitte-eestlastel 8%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga paranenud hõivenäitajate kujunemisel võisid olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus poole aasta võrra, töövõimereform ning hoolimata oma mõõdukusest, ka plusspoolel olev majanduskasv.
