Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.
Töötuse määr kasvas 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Seega ei olnud kasv kuigi märkimisväärne ja paljuski seletatav sesoonse mõjuga – talvekuudel on mitmel tegevusalal vaja mõnevõrra vähem tööjõudu. Seevastu 2014. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes tänavu I kvartalis tööpuudus oluliselt – töötute hinnanguline arv vähenes 57 000-st 44 000-ni ning töötuse määr 8,5%-st 6,6%-ni.
Samas suurusjärgus töötuse määra langusega tõusis 15–74-aastaste tööhõive määr – 2014. aasta I kvartali 61,1%-st 2015. aasta I kvartali 63,3%-ni. Hinnanguliselt oli 2015. aasta I kvartalis 623 000 hõivatut. Talvekuudel on hõivele veelgi suurem mõju kui töötusele – kuigi eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli 2015. aasta I kvartalis hõivatute arv suurem, siis 2014. aasta ülejäänud kvartalitega võrreldes väiksem.
Viimaseid aastaid on iseloomustanud tööturul aktiivsete inimeste arvu kahanemine, mis on tingitud eelkõige rahvastiku vähenemisest ja väikesearvuliste sünnikohortide tööikka jõudmisest. Siiski oli majanduslikult aktiivsete inimeste arv 2015. aasta I kvartalis veidi suurem kui eelmise aasta samas kvartalis ning 15–74-aastaste tööjõus osalemise määr tõusis 67,8%-ni. Suurima panuse tööjõus osalemise määra tõusu andis mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemine 12 500 võrra 2014. aasta I kvartaliga võrreldes.
Eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes oli 2015. aasta I kvartalis tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus viimase 15 aasta kõrgeim. Tööeas rahvastiku suurenevat majanduslikku aktiivsust on viimastel aastatel oluliselt mõjutanud vanemaealiste (50–74-aastased) suurem osalus tööturul ning koolid lõpetanud ja tööturule suundunud suuremaarvulisem laulva revolutsiooni põlvkond.
Seega, kui võtta võrdlusaluseks eelmise aasta sama kvartal, on arengud töötuse ja hõive osas olnud positiivsed, seda sõltumata soost, vanusest ja rahvusest.
I kvartalis oli meeste tööhõive määr 67% ja naistel 60%. Naiste tööhõive määr tõusis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga pisut enam kui meestel. Tavapäraselt on meeste ja naiste hõivelõhe varieerunud 5–10 protsendipunkti. Erandiks oli 2010. aasta esimesed kuud, mil naiste hõivemäär ületas meeste oma ning meeste töötuse määr ületas naiste oma üle 10 protsendipunkti. Järgnevatel aastatel on meeste ja naiste vaheline töötuslõhe I kvartalis olnud suurusjärgus kaks protsendipunkti. Erandiks polnud ka 2015. aasta I kvartal, kui meeste
töötuse määr oli 7,6% ja naistel 5,6%.
Vanuserühmiti oli I kvartalis madalaim hõive ja kõrgeim töötuse määr 15–24-aastastel noortel. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga noorte töötuse määr vähenes ja oli 2015. aasta I kvartalis 13,8%. Noorte madalaima hõivemäära puhul tuleb aga jätkuvalt toonitada, et enamik noori alles õpib ega osale tööturul.
2015. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,8% ja mitte-eestlaste 8,6%. Viimati oli mitte-eestlaste töötuse määr alla 10% 2008. aasta III kvartalis, kui majanduskriis ja selle väljendumine tööturul alles kogus hoogu.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
