Kui teil on plaanis oma elamispinda suurema vastu välja vahetada, tasub kaaluda erinevaid võimalusi. Arvestada tuleb nii maksude kui ka panga-poolsete tingimustega, ütles kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.
„Soovin elamispinda toa-kahe võrra suurendada. Kas ma peaksin vana korteri müüma või üürile andma?“ tundis tänasel kv.ee online konverentsil huvi üks lugeja.
„Eeldades, et küsimuse esitajal on piisavalt laenuvõimelisust, siis on raske soovitada vana korterit turu põhjast müüa,“ vastas Toompark ning lisas, et seejuures tuleb arvestada mõningate aspektidega.
– Maksuküsimus. Peamise eluaseme müük on tulumaksuvaba, seda välja üürides ja siis müües ei ole enam tegemist peamise eluasemega.
Tulumaksu tuleb tasuda müügihinna ja ostuhinna vahe pealt. See muidugi tänasel päeval ei pruugigi positiivne number olla.
Maksude juures tuleb arvestada ka sellega, et eraisikuna saadavalt üüritulult tuleb tasuda maksud ja seda isegi üüritulu sularahas küsides.
– Laenuküsimus. Pangad keelavad laenulepingus reeglina vara väljaüürimise või nõuavad, et sellest panka informeeritaks. Kui tegemist ei ole inimese enda eluasemega, vaid üüriäriga, siis võivad pankurid nõuda intressimäära (ehk intressimarginaali) korrigeerimist.
– Laenuvõimelisus. Kui vana korter uue soetamiseks müüa, siis saab sealt raha omafinantseeringuks. Kui vana korterit mitte müüa ja see on laenuga ostetud ning ka uus korter laenuga osta, siis see tähendab suuremat laenukoormust.
Üüriärist on muidugi igakuiselt osa raha tagasi tulemas, kuid arvestama peab ka sellega, et üürnikul võivad tekkida makseraskused või üürikorter võib ka mingi aeg üürnikuta ehk rahavoota tühjana seista.
– Hinnang turu arengutele. Kaaludes olemasoleva elamispinna allesjätmist ja väljaüürimist võiks omada visiooni, mis elamispindade turul toimub.
Tõenäoliselt võiks elamispinna mittemüümise argument olla see, et hinnad tõusevad ja mingi aja pärast tulevikus on võimalik üleliigne korter veelgi kallimalt müüa.
Visiooni peaks omama kas või ainult seetõttu, et oleks võimalik keskkonna muutumist hinnata ja sellest tulenevalt vara müümise või mittemüümise otsused üle vaadata.
Artikli autor on Risto Vähi. Artikkel ilmus 09/11/2010 Delfi.ee-s.
