Omaniku õigused pahatahtliku üürniku puhul on üsna piiratud, kommenteeris kinnisvaraekspert Tõnu Toompark “Pealtnägija” saatelõiku majast välja kolima keelduvast üürnikust.
Toompark kommenteeris ETV saates “Terevisioon” eilse “Pealtnägija” lugu kodu ostnud noorest perekonnast, kes on hädas majast lahkumast keelduva üürnikuga.
“Omaniku õigused sellise juhtumi puhul on üsna piiratud ja ainus võimalus tal siis mingil hetkel ongi kohtusse pöörduda,” vahendavad ERRi uudised Toomparki sõnu. “Ja nagu me näeme, siis kohtuveskid jahvatavad aeglaselt või üliaeglaselt. Kohus [—] ei arvesta sellega, et tegelikult vaene omanik peab ju kogu aeg mingeid kulusid kandma – antud juhul siis ta peab laenu maksma, ta peab kõrvalkulusid ehk kommunaalkulusid maksma. Nii et seis on, ausalt öeldes, omaniku seisukohast päris nuhtlus,” rääkis Toompark.
Üks võimalus oleks Toompargi meelest võlaõigusseaduses kogu üürilepingut reguleeriv osa ümber kirjutada, arvestades tänast olukorda ja seda, et üürnik ja üürileandja on tegelikult võrdsed partnerid, kes mõlemad tahavad üürilepingut sõlmida.
Toompark toonitas, et üürileandja peaks väga tõsiselt vaatama, kellele ta oma vara üürile annab.
“Meil on siin terve hulk avalikke registreid, kust me saame teada, milline see inimene on. Meil on siin Google, Facebook, krediidiinfo. Me saame igalt poolt mingid infokillud ja me peame vaatama, et kas me tahame sellisele inimesele usaldada suhteliselt suure vara. Sellepärast, et see, kes võtab väga olulised riskid, on üürileandja. Ta annab oma vara teise inimese käsutada. Ja kui see taustauuring tegemata jääb, siis probleemid lihtsalt tulevad,” rääkis Toompark.
http://ap3.ee/?PublicationId=934b79aa-0163-4e3d-95e8-1ba8d849157d
