Täna avaldatud andmete kohaselt oli töötuse määr kolmandas kvartalis suurem kui teises kvartalis- Töökohti on alates 2010. aastast loodud enim teenindussektoris
- Oodata võib juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvu aeglustumist
2016. aasta kolmandas kvartalis suurenes tööpuudus statistikaameti andmetel 7,5%ni, sest tööturul osalemise aktiivsus kasvas, kuid hõive määr kahanes. Hõivatute arv vähenes aastavõrdluses 1,2% ning see toimus pigem avalikus kui erasektoris. Arvestada tuleb ka seda, et eelmise aasta kolmandas kvartalis oli hõive hinnang erakordselt kõrge.
Täna avaldatud andmete kohaselt oli töötuse määr 2016. aasta kolmandas kvartalis suurem nii teise kvartali kui ka eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes. Märgatavalt kõrgem oli tööpuudus Ida-Virumaal, kus majandusest suure osa moodustab põlevkivisektor. Töötukassa andmete järgi on registreeritud töötus Ida-Virumaal aastavõrdluses kasvanud, kuid märksa vähem kui tööjõu-uuringu järgi ja alates 2016. aasta märtsikuust on töötuse määr kahanenud.
15-74-aastaste hulgas oli tööga hõivatute osakaal 66,5%, mis ületab kriisieelset kõrgeimat taset 2008. aastal 3,5 protsendipunkti võrra. Töötavate inimeste hulk on suurenenud nii maal kui ka linnalistes asulates pea samas tempos ja kõigis Eesti piirkondades peale Ida-Virumaa, kus hõive määr oli 2007. aastal kõrgem kui praegu. Vanuse lõikes on alla 50-aastaste hõive määr veidi madalam, kuid üle 50-aastaste oma märksa kõrgem kui enne kriisi. Palgatöötajatel on palju väiksem oht sattuda elama suhtelisse ja absoluutsesse vaesusesse kui töötutel ja mitteaktiivsetel, seega näitab hõive kõrge määr majapidamiste elu edenemist.
Töökohti on alates 2010. aastast loodud enim teenindussektoris, samal ajal kui tööstussektoris on hõive olnud senini väiksem kui enne kriisi. Teenindussektoris on töötajate arv suurenenud rohkem era kui avalikus sektoris. Jooksva aasta arvestuses andsid riigi ja kohalike omavalitsuste asutused ja ettevõtted tööd neljandikule hõivatutest.
Hõive kahanemine tähendab, et juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvukiirus peaks hakkama aeglustuma. Hõive kõrge määr ja töötuse madal määr on seni toetanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ja aidanud kaasa palgakasvu kiirenemisele. Kui aga vaba tööjõu hulk suureneb, siis peaks see palgasurvet vähendama.
