Tööturul osalemine jõudis eelmisel aastal läbi aegade kõrgeimale tasemele: 70 protsenti tööealistest kas töötas või otsis tööd. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööturul osalemine 2016. aastal 8300 inimese võrra 691 000-ni. Tööturul osalemist suurendas hõivatute arvu kasv 0,6 protsendi võrra. Kuna kõik tööturule sisenenud inimesed ei leidnud kohe tööd, kaasnes aktiivsuse kasvuga ka töötuse suurenemine, mis jõudis 2016. aastal 6,8 protsendini 2015. aasta 6,2 protsendilt. Kuigi 2016. aasta kokkuvõttes hõive kasvas, siis madala majandusaktiivsuse tõttu pöördus hõivatud inimeste arv aasta teisel poolaastal langusesse ning vähenes aasta viimases kvartalis 1200 inimese ehk 0,2 protsendi võrra.
2016. aasta kokkuvõttes osales aktiivselt tööturul 691 000 inimest, mis absoluutarvudes on võrreldav eelmise majandusbuumi ehk 2008. aasta tasemega, kuigi praeguseks on tööealiste inimeste arv vähenenud ligikaudu 50 000 võrra. Lisaks majandusaktiivsuse suurenemisele ning keskmise palga tõusule on tööturul osalemisele positiivselt mõjunud ka naiste pensioniea tõus 63 eluaastani. Praeguseks on meeste ja naiste pensioniiga võrdsustunud ning jätkub üldise pensioniea tõus kolmekuulise sammuga 65. eluaastani aastaks 2026. Lisaks on tööturul osalemist suurendanud eelmisest aastast rakendunud töövõimereform, mis suunab osalise töövõimega inimesed tagasi tööturule, pakkudes neile vajalikke tugiteenuseid. Selle reformi mõju avaldub järk-järgult järgmiste aastate jooksul.
2016. aasta kokkuvõttes suurenes hõive 644 600 inimeseni, kasvades eelneva aastaga võrreldes 0,6 protsendi ehk 3700 inimese võrra. Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevas kaubanduses ning teenindavas sektoris. Hõive struktuuris suurenes osalise tööajaga töötamine, mille taga oli tõenäoliselt toodangumahtude vähenemine raskustes olevates sektorites. Paranev majanduskonjunktuur ning tellimuste mahu kasvuootused lähikuudeks nii tööstuses kui ka ehituses suurendavad nõudlust täiendavate töökäte järele.
Majandusaktiivsuse kesisele kasvule vaatamata on tööturu olukord väga hea – nii hõive kui ka tööturul osalemise määrad on ajaloolistel kõrgtasemetel. Madala tööpuudusega kaasnenud palgasurved on jõudsalt kasvatanud töötajate sissetulekuid, kuid ei ole oluliselt vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet, kuna kasumite puhver on olnud piisavalt suur.
Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja
