TOP-i ala planeering sai kehtestamisküpseks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja lähiala detailplaneeringu.

„Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringvastab Pirita linnaosa üldplaneeringule,“ rõhutas abilinnapea Taavi Aas. „Planeeringulahendus arvestab vajadusega muuta mereäärne ala atraktiivsemaks. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt peaks TOPi kompleks muutuma linnaosa tõmbekeskuseks.“

Detailplaneering hõlmab 42,48 ha suuruse maa-ala, millel olulisima olemasoleva ehitisena asub Tallinna olümpiapurjespordikeskus. Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu omanikud on OÜ TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. „Riigile kuulund kinnistute enampakkumise teel võõrandamise tingimused nägid ette võimaluse hoonestada ka TOP-i tagune, kesklinna poole jääv praegune parkimisplatside ala,“ lisas Aas.

Detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning naabrusse uushoonestuse – veekeskuse, sadamahoone, maa-aluse parkla, vajalike tehnoehitiste ja kuni kolmekorruseliste korterelamute, ridaelamu ning äriruumidega korterelamute või ärihoonete – rajamise.

Veekeskuse paigutamine mere kaldale annab hea võimaluse rajada keskuse kompleksi ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrus rannana.

„Detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, “ ütles Aas. „Veekeskuse ja kavandatava supelranna mõju rannikukeskkonnale analüüsinud eksperdid peavad projektis esitatud lahendust keskkonnale soodsaks. Samas oleks praeguse olukorra jätkumine linnaruumi kõige ebaloogilisem kasutusviis. Praeguse tühja parklaala hoonestamisega tekib senise ebaselge ülemineku asemel selge kontrast linnaruumi erineva iseloomuga osade vahel, kusjuures parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb selle ala hoonestamiseks korraldada arhitektuurikonkurss.“

Aas rõhutas, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud arhitektuuriajalooliste eritingimustega ning rajatavad hoonemahud harmoneeruvad kaugusest vaadates ümbritsevaga ning linna siluetti rajatav hoonestus ei muuda.

„Oluline on ka asjaolu, et sinna korterelamute rajamine on alternatiiviks Piritat läbivale liiklusele, ala asub kesklinna lähedal ning on ka ühistranspordiga väga hästi varustatud,“ ütles Aas. „Seega saab olema tegemist igati ahvatleva tervikliku elukeskkonnaga.“

Detailplaneeringus kavandatavad uued kergliiklusteed tagavad jalgsi ja jalgrattaga hea ligipääsu kogu planeeritud hoonestusele, sh kavandatavale veekeskusele, ning Pirita jõele, lisaks on planeeringualast ligikaudu 5 hektarile kavandatud uued haljasalad ning olemasolevat haljastust on püütud planeeringus võimalikult palju säilitada.

Planeeringuala jääb suuremalt osalt jalakäijatele vabalt ligipääsetavaks. Planeeritud on jätkata promenaadi ning jalg- ja kergliiklusteed Pirita jõeni ja sealt edasi Pirita teeni. Avalikku kasutusse jääb ligikaudu 8 hektari suurune ala, sealhulgas rannapromenaad ja puiesteed, olemasolev roheala ja osa jahisadamast.

Purjespordikeskuse hooned on kavas rekonstrueerida ja teha juurdeehitused, et kujundada sellest Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused, samuti on kavas rajada üldkasutatavad haljasalad ja rannapromenaad ning korrastada liiklusskeemi.

Detailplaneeringus luuakse lisavõimalused TOPi kui kaubandus-, spordi- ja puhkekeskuse paremaks väljaarendamiseks ning praegu ebaotstarbekalt kasutatud alade ja hoonestuse atraktiivseks muutmiseks.

Detailplaneering võimaldab luua tervikliku ruumilise lahenduse. Planeeritud uus hoonestus tugevdab piirkonna kui vaba aja veetmise ja sportimise koha identiteeti, uus planeeritav elamisfunktsioon muudab aga keskkonna mitmekesisemaks.

Et leida heal tasemel ning laiapõhjalisel arutelul põhinev kaalutletud linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus, tuleb pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldada avaliku kasutusega hoonete, avalikku ruumi märkimisväärselt kujundavate hoonete ja avalike haljasalade puhul avalik arhitektuurivõistlus.

Detailplaneering näeb ette piki mereranda atraktiivse rannapromenaadi ala väljaehitamise, mis seoks Pirita tee äärse haljasala Pirita jõe äärse jahisadama alaga ja sealt üle Pirita silla supelranna ja parkmetsaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 2003 korraldusega.

Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 2010 korraldusega. Detailplaneering oli 27. detsembrist 2010 kuni 7. veebruarini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta kakskümmend kolm kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Seejärel toimus kolm avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavat avalikku arutelu.

Allikas: Tallinn.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

26.11.2024 Kasutusluba ja selle taotlemine