Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.
Analüüs viitab ühe suure probleemina tühjenevatele korterelamutele maapiirkondades või ka linna äärealal. “Tihti asuvad need hooned ka pika küttetrassi lõpus ning nende kütmine kaugküttega on üleliia kulukas.
Juhul kui majas osa vaid kortereid on asustatud, muutub maja kui terviku kütmine elanikele veelgi kulukamaks. Tihti on korteriomanikud ka vähese maksejõuga, nende hulgas võib olla pensionäre või töötuid,” tõi analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing välja murekohad.
“Arengufondi koostatud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda. Sellises olukorras tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte teemat piirkonnas tervikuna,” selgitas ta.
“Meie ettepanek on, et omavalitsus, mille territooriumil on elamud, kus osa kortereid on tühjaks jäänud, teeb neile elamutele auditi, hinnates nende seisundit ja prognoositavat elanike arvu. Võimalusel renoveeritakse mõni paremas tehnilises seisundis olev korterelamu omavalitsuse, riikliku toetuse ja elanike kaasfinantseerimisel ning elanikele pakutakse võimalust koonduda elama renoveeritud majja. Amortiseerunud elamud lammutatakse,” rääkis ta.
“Analüüsitakse kaugkütte jätkusuutlikkust piirkonnas ning töötatakse välja alternatiivkütte võimalused. Riiklikul tasandil on vaja eraldada toetusi amortiseerunud hoonete lammutamiseks ning kaugküttepiirkondade reorganiseerimiseks perioodil 2014–2020.” nentis Otsing.
