Domus Kinnisvara Kuressaare maakler Jüri Aljas rääkis ajalehele Saarte Hääl 2016.aasta Saare maakonna kinnisvaraturul toimunust.
Domus Kinnisvarale oli 2016 hea aasta, tunnistas maakler Jüri Aljas. Ta tõdes, et õnnelikke kliente oli palju ja ka ettevõtte eesmärgid said saavutatud. Aljas on seda meelt, et rahuliku kasvu aega võib heaks nimetada. “Kes sõjas käinud on, küll see rahuaega hinnata oskab,” arvas ta. “Pangad andsid rahvale laenu, sukasäärest võeti sääste ja talendid tassisid välismaalt raha koju.”
Mullustest tehingutest kõneldes rääkis Aljas, et Kuressaare kortereid osteti-müüdi 10% rohkem ja korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 11%. Maakler tõi välja, et juba 2015. aasta lõpust on müügis olevate korterite arv järjest kahanenud, aga keskmine hind tõusnud. “Keskmise hinna tõusu tingib uute müüki tulnud korterite kõrgem hind,” selgitas ta. Majadega tehti Kuressaares aga 23% rohkem tehinguid ja ka nende keskmised tehinguhinnad tõusid. Kõik see näitab Aljase sõnul, et “Saaremaa majanduse vererõhk on normis ja kõht käib läbi”.
Lahates mulluse kinnisvara-aasta eripärasid, tõi Jüri Aljas välja, et linnas oli palju tehinguid väikeste, kuni 30 m2 korteritega. “Põhjuseks on suhteliselt madalate palkadega Kuressaare tööturg, mis küll tolmuimejana inimesi küladest linna imeb, aga suuremate korterite ostmiseks palka maksta ei jaksa,” ütles ta. Ära tasub märkida ka tõsiasja, et kolmetoaliste korterite nõudlus ja keskmine ruutmeetrihind on tõusnud. Samas on päris suurte korterite ja ridaelamute nõudlus ning tehingute arv järsult, lausa 24% langenud. “See näitab, et lastega pered, kellel on tõepoolest suurt pinda vaja, kaaluvad pigem uue ja kaasaegse maja ehitamist linna lähiümbrusesse,” põhjendas Aljas. “Tendentsi kinnitab ka tõsiasi, et enamik maakonna hoonestamata kinnistute tehinguid tehti Kuressaare linna ja selle lähiümbruse, Lääne-Saare või Pihtla valla kruntidega.” Kuigi lõviosa mullustest tehingutest toimus korrusmajade tüüpkorterite järelturul, leidus ostjaid ka korteritele, mille ruutmeetri hind oli 1300 eurot ja enamgi. “Selles turusegmendis leiavadki kiiremini ostja hästi renoveeritud korterid nii-öelda iseloomuga vanalinnamajades,” nentis maakler.
Ostjate seas andis mullu ja annab ka nüüd ikka tooni lastega kolmekümnendates aastates pere, kes endale kodu ostab. “Need on maakleritöö ilusaimad hetked, kui saab oma kodu nimel tööd rabanud noortele inimestele võtmed ulatada,” tunnistas Jüri Aljas. Lisaks välismaal jalad alla saanud inimestele jõuab koju tagasi ka eakamat rahvast, lisas maakler. “Väiksem korter üksi jäänud inimesele või maamaja Saaremaa juurtega pensionieelikutest paarile, kes pealinna korteri müüvad või lastele kasutada jätavad – sellised tehinguid on ka tihti.”
Investeeringuna ostetakse Saaremaal kinnisvara vähe. Raha otsib teed suurematesse keskustesse, kus tagasiteenimise lootus on suurem, märkis Aljas. Palju oli 2016. aastal kortereid ja maju, mida müüsid pärijad. Samas anti päranduseks saadud põllumaa pigem rendile. “Mitmed suuremasse korterisse kolijad eelistasid osta selle laenuga, väiksem jäi lisatagatiseks ja anti üürile, sest üüriturg Kuressaares oli möödunud aastal jätkuvalt kuum.”
Üheks turumootoriks on Jüri Aljase kinnitusel ka väikeettevõtjatest ehitajad, kes ostsid eelmisel aastal kapitaalremonti vajavaid kortereid, tegid need korda ja müüsid edasi. Korterite olulist hinnatõusu 2017. aastal Domus Kinnisvara maakler ei usu. “Läinud aastal mõningane hinnatõus juba oli ja maakonna majanduse seis, inimeste ostujõu ja rände näitajad lihtsalt ei luba suuremat tõusu prognoosida,” selgitas ta. Majadele pakub ta umbes 5% keskmise hinna tõusu, mõnevõrra võib suureneda üle 100 000-euroste elamutega tehtud tehingute arv ning müüki tulevate majade arv tõuseb. Kruntide tehingumahud ja hinnad, äri- ja tootmispindade hinnad ja ka üürimäärad jäävad Aljase hinnangul aga 2016. aasta tasemele.
