Sissemurdmised korteritesse, keldritesse ja muudesse korterelamu abiruumidesse sunnivad ühistuid aina enam kaaluma turvakaamera paigaldamist.
“Paljud elanikud näevad turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest trepikodade, keldrite-pööningute jm. kasutamisel on korteriomanikud kinnistu kaasomanikud, ” hoiatab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
“Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei tohi jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve – see eeldab, et ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud, on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks. Samuti tuleb jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.”
Ta toob näiteks kohtulahendi Tallinna Ringkonnakohtusse jõudnud kaasusest, kus kaamera vaatevälja jäi ka teiste isikute kasutatav koridor. “Ringkonnakohtu kolleegium oli seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamus mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas AÕS § 72 lõikega 1. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse,” vahendab Mardi.
Tema sõnul tuleks turvakaamerate paigaldamisel otsustada ka see, kuidas nende paigalduse eest tasutakse. “On küsitav, kas see kuulub korteriühistuseaduses ära toodud majandamiskulude hulka, sestap tuleks turvakaamera paigaldus kõigil ühiselt otsustada ning selle eest ka täiendavalt tasuda,” soovitab ta.
