Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline olukord igapäevaelus üldse tekkida, kui VÕS ütleb selgelt, et maakleritasu maksab maakleri palkaja? Selles seaduses ei ole midagi arusaamatut ning pole võimalik udujutuga lükata see kohtus üürnikule, näiteks põhjendusel, et see on kokkuleppeline, kes maksab, või et hoopiski tegutsetakse üürilevõtja huvides (teenuse tellijaks üürnik).
Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing:
“Maakleritasu peab maksma vastavalt VÕS § 658 lg 1 teenuse tellija ehk käsuandja.
Samas võimaldab seaduse dispositiivsuse põhimõte lepingupooltel (üürnik ja üürileandja) sellest kokkuleppel kõrvale kalduda.
Eestis pikka aega valitsenud turuolukord, kus üürikorterite nõudlus ületab mitu korda pakkumist, võimaldab üürileandjatel seada üürilepingu sõlmimise üheks tingimuseks maakleritasu maksmise kohustuse üürniku poolt, seda aga ainult juhul, kui kinnisvaramaakler esindab üürileandjat kirjaliku lepingu alusel, kus vastav kokkulepe on fikseeritud.
Seega, kui üürikuulutuses on märgitud, et üürnikul on kohustus maksta ka maakleritasu, on see seadusega kooskõlas ja igalühel on õigus otsustada, kas ta sellistel tingimustel korterit soovib üürida või mitte.”
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi
