Mõiste „üldpind“ tekitab tihti koduostjates segadust, kuna esmapilgul ei saada täpselt aru, mis selle sisse jääb, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Marianne Puustak.
Igal koduostjal tekib vältimatult küsimus, kas rõdud, panipaigad, keldrid ja terrassid jäävad kinnisvarakuulutuses märgitud üldpinna ruutmeetrite sisse või jäävad välja?
Sellele küsimusele võib vastata nii, et hea tava kohaselt ei arvestata rõdusid ja terrasse üldpinna sisse, kuigi mõned arendajad kipuvad seda tegema, et korteri ruutmeetrite arvu suuremana näidata ja ruutmeetri hinda alla tuua.
Küll aga võib üldpinna sisse kuuluda kas panipaik või kelder, aga need võivad olla ka eraldi kinnisasjad ehk siis kui ostate näiteks korteri ja panipaiga, soetate tegelikult kaks eraldiseisvat kinnisvaraobjekti.
Oma silm on kuningas
Seega, et kodu ostes oma tulevasest kinnisvarast võimalikult täit selgust saada, tuleks üsna põhjalikult uurida, mida müüja on üldpinna sisse arvestanud ja kui suur on siis tegelik elamispind. Uusarendustes võivad olla müügil näiteks 150-ruutmeetrised korteriomandid, kuid reaalne elamispind moodustab sellest vaid veidi üle poole, ülejäänud on panipaik, terrass, garaažiboks või parkimiskoht.
Nii juhtub mõnikord, et müügipakkumise põhjal loodud ettekujutuse ja reaalsuse vahel tekivad koduostja silmis käärid – lähed objekti vaatama, aga see on väiksem kui esmapilgul võis arvata.
Selliste olukordade vältimiseks ja aja säästmiseks tuleks julgelt rääkida maakleriga ja täpsustada kõik pindadega seonduv.
Samuti saab infot elamispinna suuruse kohta ehitisregistrist ja e-kinnistusraamatust, kus andmed on kergesti leitavad, kuid vajavad siiski kontrollimist.
Korralikud arendajad näitavad mitteeluruumide suurust tavaliselt tõepäraselt. Kinnistusregistrist oleks korrektne saada info selle kohta, millise osa korteriomandist moodustab mitteeluruum, aga alati neid andmeid seal kahjuks pole. Sellisel juhul tuleks tutvuda inventariseerimisjoonistega.
Ehitisregistri info on ka küll ajaga täiustunud, aga sealgi võib olla osa infot puudu.
Ühesõnaga, segaduse korral peab maakler vaatama vähemalt kolme allikat – mõlemat registrit ja jooniseid. Vajadusel tuleb astuda ka muid samme, mis selgust toovad, nagu näiteks KOV-ide dokumendiarhiive.
Mida veel üldpinna osas tähele panna?
Üldpinna sisse jäävatest pindadest täpse ülevaate omamine on oluline ka edaspidiste kulude osas. Kui olete soetanud korteri ja teinud kommunaalkulude arvestuse vaid reaalsele elamispinnale, võite ebameeldivalt üllatuda, kui ühistu arve postkasti jõuab ja sellel rohkem ruutmeetreid näidatakse ning nende pealt raha küsitakse, kui teie arvates peaks olema.
Kindlasti tuleks veenduda, et suuremahuliste ümberehituste järel oleks võimalikud planeeringumuudatused täpselt fikseeritud ja vastavate ametkondadega kooskõlastatud –
nii näiteks kehtivad viilaktuste alla ehitatud korterite pinna mõõtmisele omad reeglid.
