Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võib Ülemistesse kerkida kõikidele tänapäevastele nõuetele vastav ja innovaatilisi lahendusi pakkuv rahvusvaheline konverentsi- ja messikeskus FLEXI 360 TALLINN.
Eile peeti Ülemiste Citys arvamusliidrite ja ettevõtjate eestvedamisel maha pressiarutelu, mis keskendus kolmele tänases rahvusvahelises situatsioonis olulisele küsimusele: Kuidas tõsta Tallinna ja Eesti geopoliitilist olulisust maailmas? Kuidas meelitada Eestisse märksa rohkem ärituriste ja nende kaudu tarku välisinvesteeringuid ning töökohti? Kuidas teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks teoks oluline majandusarengu projekt – kaasaegne ja paindlik konverentsi- ja messikeskus FLEXI360 Tallinn.
Projekt FLEXI360 Tallinn eestvedaja Ott Pärna sõnul on järgmised neli aastat Eestil unikaalne võimalus sellise majanduslikult optimaalse, kuid funktsionaalselt ülipaindliku ja professionaalselt opereeritud konverentsikeskuse loomiseks. “Konkureerimine rahvusvahelisel konverentsiturul ei ole lihtne, kuid Eestil on praegu kasutada erakordne võimalus. Maailm tunneb Eestit kui edukat info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskust ning oleks igati loomulik, kui siin paikneks ka kõige innovaatilisem konverentsikeskus. Lähiaastate suursündmused annavad võimaluse õige tegutsemise korral keskus rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõsta,” selgitas Ott Pärna projekti väljavaateid.
Majandusmees ja endine riigiminister Raivo Vare rõhutas, et tänane geopoliitiline olukord näitab meile ilmekalt kui olulised on sidemed ja suhted maailmas. “Eesti ei ole Euroopa naba – oleme ääremaa, piiririik ja lisaks veel ka väike. Meil polegi muid variante, kui olla nähtav ja oluline – nii meediaruumis kui ka väga erinevate valdkondade partnerite teadvuses, mis on pärit väljastpoolt meediat ja tihti palju personaalsem ja sügavam. Väike Davos on oma Maailma Majandusfoorumiga üle maailma nähtav. Meil võiks selliseid sündmusi olla kümneid, kuid vajame nende elluviimiseks piisavalt suurt, paindlikku ja tehnoloogiliselt maailmatasemel keskust,” sõnas Vare.
Eesti Konverentsibüroo juht Feliks Mägus, sõnas, et “Riia ja Vilnius tegelevad väga jõuliselt uute keskuste arendamisega – seepärast tuleb Tallinnasse konkurentsivõimelise keskuse rajamisega kiirelt tegutseda, et mitte maha jääda.”
Sõna võtnud finantsekspert ja ettevõtja Heldur Meerits rõhutas, sellised suured ettevõtmised teostuvad ühistöös ja väikeriik annab siin võimalusi ning samal ajal tekitab ka probleeme. “Me peame eraettevõtluse ja nö riigikapitalismi vastandumiselt üle saama ja asuma taas ühiselt eesmärke püstitama ning koostöös unistusi ellu viima. Ainult nii saame olla riigina edukad”, sõnas Meerits.
Nii tehnoloogiaettevõtjast Skype eksjuht Tiit Paananen kui ka lennundusekspert ja haridusjuht Erki Urva tõstsid esile keskuse panust rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiasidemete arendamisel. Erki Urva sõnul on “teaduse ja teadussuhetega kaasnev mõju ühiskonnale ja riigi tuntusele suurem, kui me võime ettegi kujutada.” Paananeni sõnul tekib ka mõtetest gravitatsioon. “Kõik tehnoloogiafirmad tulevad aastas vähemalt korra kokku, et meeskonnaliikmetele motivatsiooni süstida. Skype tegi kõik oma konverentsid ja sündmused Eestis, siis jõuti 1000 inimese piirini ja tuli kolida üritused mujale Euroopasse, näiteks Tšehhi pealinna Prahasse,” sõnas tuntud tehnoloogiamees.
Estraveli juht Anne Samlik lisas lõpetuseks, et konverentsiturist on riigile unistuste klient – ta on nõudlik ja tavaturistist teadlikum. “Nad kulutavad tavaturistides enam raha, teevad külastatud riigile oma koduriigis turundust ja ideaalis tulevad koos perega tagasi puhkama,” sõnas turismiekspert.
Välisinvesteeringute Eestisse toomise uuring “Estonia – The Business Paradise” rõhutab, et Eesti vajab majanduse käimatõmbamiseks, keerukamaks ja rahvusvahelisemaks muutumiseks kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid – arenduskeskusi ja peakortereid. Kokkuvõtvalt tasuvaid ja põnevaid töökohti. Selleks, et need Eestisse tekkida saaksid, peame saama liikvele ärituristid. Kui tavaturistide poolest on Tallinn pealinnade võrdluses Helsinki ja Stockholmi vahepeal, siis ärituristide olemasolult jääme poole võrra alla. Meil on aastas puudu ca 250 000 ärituristi ja 800 000 nende poolt tehtud ööbimist ja oma konverentsikeskusega loodetaksegi neid juurde saada.
Plaani kohaselt looks konverentsi- ja messikeskus juurde 400 töökohta, 20-30 000 lisanduvat rahvusvahelist ärituristi ja klienti turismiatraktsioonidele, 90 000 – 135 000 täiendavat ööbimist hotellides ja selle kaudu ka 15 miljonit eurot täiendavat tulu majandusse aastas. Rahvusvaheline praktika näitab, et konverentsikeskuse käive suurendab käivet majanduses suhtes 1/10.
Luues ärituristidele Eestisse tulemise põhjuseid, milleks rahvusvaheline konverentsikeskus kahtlemata on, suurendame ühtlasi ka Tallinnasse lendamise argumente. Viimane omakorda turgutab lennuühendusi – aitab sihtkohtade arvu ja lennutihedust suurendada nii kõigil tänastel kui ka tulevastel Tallinna lendavatel lennufirmadel.
