Tallinna korteriomanditega tehtud tehingute arv eelmise aasta viimases kvartalis langes 2166 tehinguni, mis on oluliselt allpool varasema kolme kvartali keskmisest (~2500 tehingut). Tavapäraselt on viimane kvartal aasta kõige suurema tehingute arvuga, 2022 aastal oli see vastupidi.
Tehingute suhteliselt madal arv on jätkunud käesoleva aasta alguses: jaanuaris tehti 457 ja veebruaris 617 müügitehingut. Viimati oli tehingute arv sellisel tasemel 2020 aasta esimeses pooles, kui oli tegu koroonakriisi algusega. Märtsi esimeses pooles on registreeritud üle 360 müügitehingu – seega võib märtsi tulemuseks prognoosida ca 800 tehingut ja esimese kvartali kogusumma jääb alla 2000 tehingu. Jättes kõrvale 2020.a. teise kvartali, mida mõjutasid koroonapiirangud, oli viimati tehingute arv kvartalis 2000 allpool 2015 aasta esimeses kvartalis (1931).
Korteriomandite keskmine m2 müügihind eelmisel aastal tõusis ja kvartali keskmisena ulatus neljandas kvartalis esimest korda üle 3000 EUR/m2 – täpsemalt 3031 EUR/m2. Käesoleva aasta jaanuaris see natuke langes ja oli 2762 EUR/m2, veebruaris jõudis eelmise aasta lõpu tasemele – 2971 EUR/m2. Hinnakasv on tingitud nagu ikka eelkõige uute korterite hinna kasvust ja nende suuremast osakaalust kogu tehingute arvus. Eelmise aasta lõpus vormistati mitmes kallima hinnataseme arendusprojektis valminud korterite müüke ja see jätkub ka käesoleva aasta esimeses pooles.
Korterituru osas prognoosime, et tehingute arv järgmistes kvartalites võrrelduna aasta algusega mõnevõrra kasvab ja keskmine jääb 2022.a. tasemele (~2500). Uute korterite müügihindades olulist muutust ei prognoosi, kindlasti pikeneb müügiperiood. Seda näitab ka üüriäri tasuvuse vähenemisest tingitud investorite poolne huvi langus uute üürikorterite ostmiseks.
Vanemates paneelmajades olevate korterite müügihindadele on surve suur ja siin võib oodata tehinguhindade langust.
2022 aastal langes oluliselt hoonestatud elamumaade müük Harjumaal sealhulgas Tallinnas. Kui 2021 aastal tehti Harjumaal keskmiselt ~540 hoonestatud elamumaa müügitehingut (s.h. Tallinnas 110) siis 2022.a. oli keskmine 370 (Tallinnas 70). Aasta viimases kvartalis oli müüke vaid 301 (Tallinnas 55) ja käesoleva aasta esimesed kuud näitavad turu jahtumist veelgi: tehingute arvuks Harjumaal oli jaanuaris 65 ja veebruaris 55.
Põhjuseks kindlasti suurenenud kodu- ja laenukulud, mis on vähendanud võimalike ostjate arvu ja teinud järgi jäänud huvilised ettevaatlikuks ning pannud neid otsuseid edasi lükkama.
Eelnevast tingituna on aastaga kiiresti kasvanud müügipakkumiste arv. 2022 aasta alguses oli aktiivseid müügikuulutusi ca 700, sügisel jõudis kuulutuste arv ca 1400-ni ja seejärel on olnud natuke alla 1300.
Sarnane langustrend on näha hoonestamata elamumaade puhul.
Seega on elamute ja elamukruntide müügiajad pikenenud ja näha on selle tendentsi jätkumist. Pakkumises on küllaltki palju 2021 lõpus ja 2022 kevadel alustatud müügiks ehitatud eramuid, millised varem osteti juba enne valmimist. Samuti torkab silma, et järelmüüki on tulnud viimase paari aasta jooksul ostetud elamuid aga ka rida- ja paariselamukortereid.
Ostuhuvilised pööravad valikut tehes kindlasti järjest suuremat tähelepanu ökonoomsusele. Seepärast on paremas seisus uute objektide müüjad, kes on panustanud kaasaegsetesse kütte- ja ventilatsioonilahendustesse ning võimalusel paigaldanud hoonele lisaks päikesepaneelid.
Võib ette näha, et vanemate majade hinnad pigem langevad. Vanemate majade hulka ei arva me mitte ainult eelmisel sajandil valminud objekte – ka 10 aasta vanusete majade tehnilised lahendused vajavad tihti tänapäevastamist ja objekt ise värskendamist. Seega ei ole kuidagi põhjendatud sellised pakkumishinnad, mis on sageli võrdsed või suuremadki kui viimase paari aasta jooksul valminud objektidel.
Lähemalt saab kinnisvaraturu trendidega tutvuda meie kokkupandud graafikute abil, mis on leitavad siin:
