2003. aasta märksõnaks võib Tartus julgelt nimetada uute korterite massilisem tulek turule. Lisaks korteritele tasub märkida veel ka väikeelamuehituse jätkumist ning kruntide hüppelist hinnakasvu.
Kui eelnevatel aastatel saime Tartu korteriturul rääkida tüüpkorterite märgatavast hinnakasvust, siis aasta 2003 jääb ajalukku kui uute korterite tulek turule. Arvestades nõudlust uute korterite järele, võib lähiajal julgelt prognoosida veel mitme uue projekti lisandumist, sest Tartu mastaape arvestades suudavad olemasolevad uued objektid rahuldada siiski ainult suhteliselt väikese osa nõudlusest.
Aastatel 1997-2001 oli korterelamute turul sisuliselt tegemist vaikajaga. Sellel ajaperioodil valmisid ainult mõned uued korterelamud. Tuntumad projektid olid Fortuuna ja Raua tänavatel paiknevad korterelamud. Lisaks veel mõned üksikud projektid, mis siiski ehitati rohkem üksiküritajate poolt ja valdavalt omatarbeks.
Majandussurutis aastatel 1998-1999 ja tänasega võrreldes tunduvalt karmimad pankade laenutingimused venitasid korterite müügiperioodi mitme aasta peale. Ruutmeetri hinnad olid üle 10 000 krooni ning uut korterit said enesele lubada vaid vähesed väljavalitud. Siit ka arusaam, miks peale nimetatud objektide valmimist mitme aasta jooksul keegi ei julgenud uusi korterelamuid juurde ehitada.
Soodsate lautingimuste ning uute korterite vähese pakkumise tõttu on tänaseks tõusnud magalarajoonide tüüpkorterite hinnad vahemikku 5000-8000 kr/m² korteri üldpinna arvestuses. Hinnadiferents erinevate magalarajoonide vahel on pea olematu, sõltuvalt linnaosast (va. Jaamamõisa) võib see olla maksimaalselt kuni 10%.
Uute korterite ruutmeetri maksumus hakkab täna Tartus alates 8000 kroonist, ulatudes kuni 12 000 kr/m². Vanemate tüüpkorterite hinnad on jõudnud tänaseks hetkeks tasakaaluhinnani ning on uutest korteritest otseselt sõltuvad. Siit ka põhjus, miks 2003. aastal on tüüpkorterite hinnad stabiliseerunud ning hindade käitumine hakkab sõltuma uute korterite hindade liikumisest.
Uute korterite üsna edukas läbimüük on julgustanud arendajaid uusi projekte ette võtma. Uute projektide lisandumisel hakkab välja kujunema konkurents, mis sunnib arendajaid suuremale ettevaatlikkusele. Uute projektide edukuse võti hakkab sõltuma eelkõige elamu asukohast, piirkonna väljakujunenud infrastruktuurist ning korterite arhitektuurilisest lahendusest. Vähemolulised tegurid pole ka turule vastuvõetav hinnatase ning läbimõeldud turustusstrateegia.
Nõudluse jätkuvaks kasvuks räägib ka asjaolu, et pankade poolt on nn roheline tee uute korterite ostuks. Võrreldes vanemate tüüpkorteritega ei nõuta reeglina kinnisvara hindamisakti ning omafinantseeringu osa on tavaliselt soodsam. Sõltuvalt pangast on madalam ka intressimäär.
ERI Kinnisvara hinnagul uute korterite hinnad lähiajal ei muutu. Aastases perspektiivis võib olla hinnakasv kuni 10%.
| Piirkond | |
| Tähtvere (Näituse tn.) | |
| Karlova (Turu tn.) | |
| Kesklinna piirkond (Uus, Pikk, Kivi tn.) |
