Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Üürileandja peab üürilepingut sõlmides otsustama, kuidas toimub üürikorteri kommunaalkulude tasumine. Kas üürnik maksab kommunaalkulud otse ühistule? Või tasub üürnik kulud üürileandjale, et viimane need ise ühistule edasi maksaks?
Üürileandja peab leidma, kumb lahendus on mõistlikum? Oma roll on mugavusel: kas lasta üürnikul kommunaalkulud endal otse ühistule kanda, et üürileandjal selle teemaga vähem toimetamist oleks?
Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale, mitte ühistule. Nii saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergia pakkujale…) õigeaegselt ja ilma viivisteta edasi maksta.
Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad võlgnevused, millest omanik ei tea.
Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata. Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või äärmuslikul juhul koguni üürilepingu lõpetamiseks.
Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib omakorda tähendada makseprobleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade (sh viiviste) eest ikkagi omanik sõltumata sellest, kas üürnik kui teenuse reaalne tarbija on vastava summa omanikule maksnud või mitte.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
