Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.
Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui üürnik, kellelt viivist nõutakse, on juba viivise tasutud, siis enam viivise vähendamist nõuda ei saa.
See tähendab, et ei ole väga mõttekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad ja endaga hilisemad vaidlused kaasa toovad.
Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.
Kui korteri üür on 250 €/kuus ja viivise määr on 0,1% päevas, siis on päeva viivis 25 senti. Nädalase hilinemise korral peaks üürnik maksma viiviseks 1,75 €. Üürileandja peab mõtlema, kas see on summa, mis mingilgi moel endaga tegelemist väärib.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
